[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

anum : anuma : anumat 'nõu, riist millegi hoidmiseks'
● ? soome amme 'vann; tünn'; mrd 'kopsik, kapp'
? isuri ammi 'suur puust veenõu'
? karjala ammeh 'vann'
Ühendamine teiste läänemeresoome vastetega eeldab, et eesti sõnas on häälikud kohad vahetanud, < *am(m)un, *am(m)on. Sel juhul tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas ammutama.

lännik : länniku : lännikut 'pealt laienev väikeste kõrvadega ning sangkaanega puunõu piima, või, silkude vm hoidmiseks ja kaasavõtmiseks; (plekk)anum, mannerg'
← balti
leedu lenta 'laud; tahvel'
● vadja lännikko 'lännik, pütt; astja, tünn'
soome mrd lännikkö 'madal puust piimanõu'
isuri lännikko 'puupütt'
Eesti keelest on laenatud vene mrd ljánik 'suur puuvaagen'.

potsik : potsiku : potsikut 'topsik, purgike vm (väike) anum'
○ pootsik, po(o)tska
◊ potsku
← vene bóčka 'tünder, tünn, vaat'
Laentüvi on läinud ik-liiteliste sõnade tüüpi. potsku lähtub tõenäoliselt vene käändevormist bóčku või on mõjutanud teised anumaid tähistavad laensõnad, nt pleku, puntsu. Vt ka totsik.

puntrik : puntriku : puntrikku 'väike viina- v õlleankur; lähker v lass'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve vaste võib olla soome mrd punttu 'suur puuanum, tünn'.

pütt1 : püti : pütti '(väiksemate) puunõude rahvapärane ühisnimetus'
← alamsaksa butte 'pütt, tünn'
Eesti keelest võivad olla laenatud vadja püttü 'pütt, astja, puunõu' ja isuri püttü 'puust säilitusnõu'.

taigen : taigna : taignat 'jahu, vedeliku ja mitmesuguste lisaainete kokkusegamisel saadav mass küpsetiste valmistamiseks'
◊ taig-2, tainas
← alggermaani *daiǥa-, *daiǥaz-
vanaislandi deig 'tainas'
gooti daigs 'tainas'
saksa Teig 'tainas'
● liivi tāigandõks 'tainas'
vadja taitšina 'tainas'
soome taikina 'tainas'; mrd '(puust, kaanega) tainanõu'
isuri taikina 'tainas'
Aunuse karjala taigin 'leivaastja; tünn, toober; juuretis, hapnema pandud tainas'
lüüdi taigin 'tainanõu, leivaastja; tainas'
vepsa taigin 'tainanõu, leivaastja; juuretis, hapnema pandud tainas'
Laenu täpsemaks aluseks on ilmselt germaani tüve n-liiteline tuletis, mille vasted on vanaülemsaksa teiginna 'tainas', rootsi mrd daigning '(kanade toiduks) veega segatud jahu või kliid'. tainas on vana s-liitega tuletis (*taignas), kus -g- on raskesti hääldatavast konsonantühendist välja langenud. Eesti keelest on laenatud Salatsi liivi tāń 'tainas' (← tainas).

tonn : tonni : tonni 'massiühik, 1000 kg'; mrd 'tünn'
← alamsaksa tonne 'tünn'
← saksa Tonne 'tünn; tonn; poi'
Meile alamsaksa või saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt keldi keeltest, vrd kesk-iiri tonn 'nahk'; vedelike säilitamiseks on kasutatud nahast mahuteid. Tähendusnihe 'suur anum, tünn' > 'massiühik' on toimunud mõnes vahenduskeeles. Alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve teine variant, tünn. Eesti kirjakeeles on erinevad tüvevariandid tähenduslikult eristunud. Laenatud on ka sama tüve (vana)rootsi vaste, tünder.

tõrs : tõrre : tõrt 'suur ülalt pisut ahenev v silindriline puunõu'
○ kirderanniku tors
● liivi tõrdõz, tȭrdaz 'tõrs, toober'
soome mrd torto 'piklik puunõu, tainaastja; suur tünn, toober'
karjala torto '(õlle)tõrs'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd torsi 'tünn', torsa 'suur puunõu, kus lõigati kapsast'.

tünder : tündri : tündrit 'endisaegne peamiselt puistainete mahumõõt (120–140 liitrit); tünn'
○ tünner
← vanarootsi tunnor, tunner, tynnor (mitm) (ains tunna, tynna) 'tünn; teatud mahumõõt'
← rootsi tunnor, van tunner (mitm) (ains tunna) 'tünn; endisaegne mahumõõt'
Laenu on raske täpsemalt dateerida. Laenatud on mitmuse vorm, sest nt mahu arvestamisel kuuldi ilmselt just seda: rootsi keeles kasutatakse koos arvudega mitmust. d on eesti keeles tekkinud lisahäälik. Laenatud on ka sama tüve alamsaksa (ja võib-olla ka saksa) vaste, tünn ja tonn.

tünn : tünni : tünni 'kumerate külgede ja kahe põhjaga puunõu, millest üks põhi enamasti välja käib, muu sellelaadne suurem nõu'
← alamsaksa tunne 'tünn'
Laenatud on ka alamsaksa tüve teine variant või saksa vaste, tonn, samuti (vana)rootsi vaste, tünder . Eesti keelest on laenatud vadja tünni 'tünnike'.

vaat : vaadi : vaati 'suur nõu alkohoolsete jookide säilitamiseks'
← alamsaksa vat 'vaat, tünn'
Eesti keelest on laenatud vadja vaatti 'vaat', isuri vaatti 'vaat' ja soome mrd vaatti 'vaat'.