[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

muru-2 liitsõnas murumüts 'kolmnurkseist (erivärvilistest) siiludest poolkerakujuline (meeste) peakate'
● vadja muru 'tükk, pala; puru, raas; (leiva-, saia)pudi (piimaga v veega)'
soome muru 'raas, iva, tera, kübe; kild, tükike'
isuri muru 'pala, tükike; leivapudi piimas'
Aunuse karjala muru 'raas, tükike'
lüüdi muru '(leiva)tükk'
vepsa muru '(leiva)raas'
? handi mari- 'murduma'
? mansi mur- 'murduma'
? ungari mar 'hammustama, nõelama; närima'
? neenetsi mərᵊda- 'murdma'
? eenetsi moðeiʔ-, morei- 'murduma'
? nganassaani marúʔá- 'murduma'
? sölkupi mor-, mur- 'murdma', moru 'tükk, pala'
? kamassi bə̑rujdābǝ- 'murdma'
Võib olla uurali tüvi. Juhul, kui kaugemate sugulaskeelte vasted on teise päritoluga, võib olla sama tüvi mis sõnades mure2 ja/või murdma. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *mura-, mille vasted on rootsi mrd mor, mår 'tükike, jääde', islandi mor 'tolm; tükk ajupuud'. muru on ka eesti murretes 'pala, (leiva)viil, lõik'.

tükk1 : tüki : tükki 'osa tervikust; klomp, kamakas; võrdlemisi suur kogus, hulk; üksikese v -isend; koolist koduülesandeks antu; temp, vigur'; kõnek 'näidend; muusikapala'
← alamsaksa stucke 'osa tervikust; maatükk; asi, ese; kelmustükk, temp, vemp'
Tähendust on hiljem mõjutanud ka saksa Stück 'osa tervikust; üksikese, eksemplar; näidend; muusikapala; kahur; tegu, teguviis; süütegu, temp, vemp', mis võib olla ka sõna tükk2 laenuallikas. Samatüveline tegusõna tükeldama on tõenäoliselt saksa keelest laenatud, ← saksa stückeln 'tükeldama'. Eesti keelest on laenatud vadja tükkü 'tükk, pala, (põllu)riba; eksemplar; temp, vemp', tükki 'tükk, pala; eksemplar', isuri tükkü 'tükk, pala, põlluriba; eksemplar' ja soome mrd tykky 'tükk, pala, põlluriba, jääpank; temp, vigur'.