[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

paik : paiga : paika 'ruumi, pinna, joone punkt v piirkond; katkise v kulunud koha parandamiseks v tugevdamiseks kasutatav lapp, riide-, naha- vm tükk'
← alggermaani *spaikā
rootsi mrd spaik 'sälk, sisselõige puul; kodar'
vanainglise spāca 'kodar'
vanaülemsaksa speihha 'kodar'
● liivi pāika 'koht; talu; lapp'
vadja paikka 'koht; lapp'
soome paikka 'koht; lapp'; mrd 'rätt'
isuri paikka 'koht; lapp'
Aunuse karjala paikku 'rätt; lapp; riba, siil'
lüüdi paik 'rätt; lapp; koht'
vepsa paik 'rätt; lapp; koht'
Läänemeresoome keeltes on toimunud tähenduse areng 'sälk, sisselõige' > 'teist värvi koht, laik' > 'lapp; koht'. Eesti keelest on laenatud läti mrd paikāt 'lohakalt õmblema, paikama'.

siil2 : siilu : siilu '(pikk kitsas) lapp või riba'
● soome van srmt siulu 'hõlm, siil, ots; tükk, lapp'
On peetud häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks. Teisalt on oletatud, et tüvi on germaani või skandinaavia laen, ← alggermaani *sigla, algskandinaavia *siγla, mille vasted on nt rootsi segel 'puri', saksa Segel 'puri'. Selle tüve vasted on laenatud sõnades seil, seilama. Vt ka seelik.