[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ai : aia : aia 'seeliku (v särgi) äärispael'
← alggermaani *aǥjā
vanaislandi egg 'tera, teravik'
vanarootsi æg 'tera, teravik; kaugeim äär, serv'
vanaülemsaksa ekka 'tipp, ots; mõõga tera'
● liivi aigā 'kallas; äär; paikkond; külg'
soome mrd aaja 'suur, lai; suur ala'
Aunuse karjala agju 'serv, ots, piir'
lüüdi agď '(nööri, küla, põllu vms) ots; lõpp'
vepsa aǵj 'ots; tükk; lõpp'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi ai, aina, nai 'seeliku allääres olev punutud pael, tikitud kant'.

esi : ee : ett 'ees olev töötamisriba, -lõik'
◊ edel, edenema, edev, edu, eelis, eemal, ees, etik, etlema, ette, õdus
● liivi je’d, je’ddi 'ees olev'
vadja esi 'esiosa, -tükk; esi (viljalõikamisel)'
soome esi 'esiosa; niitja v viljalõikaja tööesi; osa; eelis, kasu; esimene'
isuri esi 'esikülg, -osa; heinakaar'
Aunuse karjala ezi- 'esi-, ees olev'
lüüdi edel 'ees; enne'
vepsa eźi 'esiosa'
handi jeʌ 'kaugemale, eemale; ära; kõrvale'
mansi ēl(a) 'edasi, ettepoole'
ungari elő- 'esi-'
Soome-ugri tüvi. edel on vana tuletis, mis esialgu on tähistanud eesolevat kohta, hiljem ilmakaart, kus oli eluaseme sissepääs. eemal on alalütlevas käändes keskvõrdevorm. Sõnas õdus on tüvevariant, milles esisilbi e > õ. Mitmed tuletised on moodustatud soome keele eeskujul või laenatud soome keelest, nt esitama ← soome esittää 'esitada, näidata; väljendada; ette panna; ette kanda', esitlema ← soome esitellä 'tutvustada, (ette) näidata; esitleda'. Eesti keelest on laenatud soome etelä murdetähendus 'edel, edelapoolne'. Vt ka edasi, eetma, ese.

hitse : hitsme : hitset 'külviee, külvirinna äärjoon'
● soome mrd sitkain 'hitse'
karjala sitkelmö 'hitse'
lüüdi sikloimi 'hitse'
vepsa sikloita 'külvirinna äärjoont märkida'
? saami časkkis 'tükk, jupp; leiva- v kalalõik'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et kirjakeelses lõunaeesti murretest pärit variandis on toimunud häälikute eristumine hits(k)e < *sits(k)e. Murrakuti on säilinud ka variandid sitke, site, (mitm) sitmed.

julk : julga : julka 'lühike pikergune tükk mingit ainet, junn'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi iulk '(halvustavalt) pere noorim laps'.

junn : junni : junni 'pikergune jäme tükk, sellise kujuga asi (sageli väljaheidete kohta)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama tüve variant mis lõunaeesti murdesõnas juna 'väike ja ümar ese v olevus', selle läänemeresoome vasted on soome juna 'rong'; mrd 'rida, rodu; laisk' ja Aunuse karjala juna 'kaan; silm (kalalaadne) [?]; rida'.

jupp : jupi : juppi 'lühem, väiksem osa v tükk millestki suuremast'
● ? soome mrd jupittaa 'lühikeste sammudega astuda'
? karjala jupittoa 'lühikeste sammudega astuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt on sama tüvi sõnas jubin. Lähedane tüvi on nt sõnades jupsima ja jump.

kamakas : kamaka : kamakat '(ebamäärase kujuga) suurevõitu tükk'
● soome mrd kama 'kõlbmatuks kuivanud, kõvaks muutunud aine, jäätunud riie'
Aunuse karjala kamakko 'kõva ja ebatasane (maa)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Mõjutanud võib olla vene komók 'känkar, tomp, klomp, tükk', kom 'kamakas, kamp, pall, tomp, mütsak'. Teisalt ei ole välistatud, et sõna ongi vene keelest laenatud, teistes läänemeresoome keeltes on sel juhul tegemist rööplaenuga.

kamp1 : kamba : kampa 'tihke tükk, kamakas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt kämp.

kant : kandi : kanti 'kahe nurgi asetseva pinna ühinemisserv, tahk, külg; (teisest materjalist) ääris; ümbruskond, piirkond'; mrd 'tükk, kamakas; kärjekann'
← alamsaksa kant(e) 'nurk, äär, serv'
Hiljem võib tähendust olla mõjutanud ka saksa Kante 'serv, äär; ääris, veeris; paikkond'.

kild2 : killu : kildu 'asja, eseme purunemisel v lagunemisel tekkinud väike tükk; väike osake, katke millestki suuremast v terviklikumast'
← balti
leedu skiltis 'viil, lõik; lahter; veerg'
● liivi kild 'laast'
? soome kelle, kelles 'pooleks raiutud puupakk; palgi pinnast lõigatud jäme laast või saetud pinnalaud'; mrd 'langetatud puu; juurtega üleskaalutud känd; kartuli- või naeritükk'
? karjala kelleš 'pooleks raiutud puupakk; pinnalaud'
Vt ka kilt, kõld.

klimp : klimbi : klimpi 'supivedelikus keedetud tainapala; (kokkuhakanud) tükk, klomp, tomp'
○ limp
← baltisaksa Klimpe 'jahuklimp'
← rootsi klimp 'kamakas, kämp, tomp; supivedelikus keedetud tainapala'
Tähenduses 'supivedelikus keedetud tainapala' on tõenäolisem laenamine baltisaksa murdest, tähenduses 'tükk, klomp, tomp' on aga tegemist (eesti)rootsi laenuga. Eesti keelest on laenatud vadja klimppi 'klimp (tainapala)'.

klomp : klombi : klompi 'pehmest v püdelast ainest tihenenud vormitu tükk, kämp, tomp'; mrd 'lühike ja jäme puutükk; puuking; jalatsi puukonts'
○ lomp
← eestirootsi klomp 'kamakas, tomp; ront, lühike puunott; lihtne puuking'

kogrits : kogritsa : kogritsat 'käärulise ja hõlmalise pruuni kübaraga liudseen (Gyromitra)'
Tundmatu päritoluga tüvi. Saaremaal Jaani kihelkonnas tähenduses 'kuivanud tükk' tuntud murdesõna on keeleuuenduse ajal kirjakeeles uues tähenduses kasutusele võetud.

komp1 : komba : kompa 'tükk, pank'
● soome kumpu 'küngas, hunnik'
karjala kumpu 'küngas'
Lule saami kåbbå 'väike mägi keset metsa v sood'
ersa kumb- liitsõnas kumbava 'lainehaldjas, lainete ema'; kumba 'vaip'
mokša komba 'mätas'
udmurdi gi̮bed 'huumus, kõdu; turvas'
komi gi̮bad 'mädasoo, õõtsik'
handi χump 'laine'
mansi χump 'laine'
ungari hab 'vaht'
neenetsi χampa 'laine'
eenetsi kaba 'laine'
nganassaani koŋhu 'laine'
sölkupi k͔ōmpə 'laine'
Uurali tüvi. Lähedane, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi on ka germaani keeltes: alggermaani *χumpu, mille vaste on norra hump 'küngas'. Seda on peetud ka läänemeresoome tüve laenuallikaks.

kusal : kusali : kusalit 'pakktaru sülemite püüdmiseks, pettetaru'
○ kussal, kosal
← läti mrd kuosuls 'mesilassülem'
Teisalt on sõna peetud tuletiseks uurali tüvest, mille vasted on murdesõna kosk 'paks puukoor', liivi kuosk 'suur tükk kuusekoort', vadja kõsku 'paks okaspuu koor', soome mrd kosku 'kuusekoor', isuri kosut 'kuusekoor', karjala koskut 'kuusekoor', lüüdi koskud 'kuusekoor', vepsa kostkahaine 'kuusekoor', idahandi ki̮ńť 'puu mähk', ungari hárs 'pärn'; mrd 'niin', eenetsi seśi 'puukoor', nganassaani kasu 'puukoor', sölkupi k͔āsǝ 'puukoor' ja kamassi kåzå 'puukoor'. Sel juhul on läti sõna laenatud eesti keelest.

kämp : kämbu : kämpu 'tükk, tomp, klomp; kamakas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt kamp1. Eesti keelest on laenatud läti ķempe 'kämp, klomp'.

känts : käntsu : käntsu 'suur ebamäärase kujuga tükk, kamakas'
◊ käntsuma
● Aunuse karjala känččü 'lasu, hunnik; kobar'
lüüdi käntšü 'marjakobar'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt kants2, konts1, känk ja kännas.

laam : laama : laama 'suur lai tükk v lahkam; avar pind v väli'
● soome laama 'rikkalik, rohke'
karjala loama 'vesine nõgu, mülgas, lomp; suur ala'
? rootsisaami labmelet 'tormata välja suurte rühmadena'
? ersa lamo 'palju'
? mokša lama 'palju'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest võivad olla laenatud läti mrd lāmis 'kuivamiseks laiali laotatud hein; suur korrapäratu laik, plekk'; lāms 'suur, tasane; tükk maad'. Vt ka laamendama, laamits, lamakas.

lahkam : lahkami : lahkamit 'suur tükk v kogus, lahmakas; hoop, löök'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lahmama, lamakas.

laid1 : laia ~ laiu : laida ~ laidu 'materjaliks oleva kanga laiune osa mingist rõivast vm õmblustootest; paadi küljelaud, küljelaudade kord, paadi külg, parras'
← alggermaani *laiđā
vanaislandi leið '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
vanarootsi lēþ '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
● liivi lāida 'liigutatav, äravõetav aialatt'
vadja laita '(paadi, laeva) küljelaud'
soome laita 'külg, äär; paadi v ree küljelaud (v -lauad); suund, laevasõidutee, marsruut'
isuri laida 'äär, külg; paadi küljelaud'
Aunuse karjala laidu 'parras, väliskülg, ülemine serv; metsaäär'
lüüdi laid '(paadi, hälli, karbi, ree) külg'
vepsa laid 'paadi küljelaud'
Eesti keelest on laenatud läti laides 'paadi küljelaud'. Vt ka laid2.

lamakas : lamaka : lamakat 'suur tükk, kamakas'
● vadja lamakas 'lahmakas, kerekas; lamakas, lahmakas'
soome mrd lamu 'suur (põllu)ala, lagendik, tasandik; lohk, nõgu, soo'
isuri lamagas 'suur, turske, kogukas, suure kasvuga'
? karjala lamu 'madal tasane maa mägede keskel'
? vepsa lamu 'pohlakoht, nõmm [?]'
On arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu mrd lamakas, lamantas 'tükk'. Soome lamu 'lohk, nõgu, soo', karjala ja vepsa vasted võivad olla osaliselt laenatud ka vene murretest, ← vene mrd lom 'soo'; láma 'soine niit' (algselt sama indoeuroopa tüvi mis leedu keeles). Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud tüveks, lähedane tüvi on nt sõnades laam ja lahmakas, lahmama.

lapp : lapi : lappi 'tükk, väike osa'
← alamsaksa lappe 'kanga v naha tükk, räbal'
Samatüveline tegusõna lappima on samuti laenatud, ← alamsaksa lappen 'paikama, tükkidest kokku seadma; parandama'. Eesti keelest on laenatud soome mrd lappi 'kinga kontsaplekk, kontsaraud'.

larakas : laraka : larakat 'suur tükk; hoop; suure pindalaga' larisema

latakas : lataka : latakat 'suur lai ja lame; suur tükk, lahmakas'; kõnek 'hoop'
◊ latikas
● vadja latakko 'välu, (rohune metsa)lagendik', latikkõ 'lame', latikka 'latikas'
soome lattea 'lame, lapik', mrd latikka 'väike latikas; mardikas v muu putukas'
isuri ladistusella 'muljuda, pigistada saada', ladikka 'väike särg v latikas'
karjala latakka 'lame, lapik', latikka 'putukas, mardikas; villasest lõngast tehtud pael'
lüüdi laťikko 'väike latikas'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, handi ᴧoptǝχ 'madal, lausik, lame', neenetsi lǝbta 'madal, tasane maa', eenetsi lota 'tasane maa', matori lapta 'madal', on sel juhul tõenäoliselt rööpselt tekkinud. Lähedane tüvi on sõnades litakas, lutakas. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani või balti laen, ← alggermaani *flata-z, mille vasted on vanaislandi flatr 'lame, tasane', vanarootsi flater 'lame, tasane', või ← balti tüvi, mille vasted on leedu platus 'lai, avar', läti plats 'lai, avar; kauge'.

liistik : liistiku : liistikut 'naiste pihik, abu'
○ liivistik, liivistükk, liipstük
← alamsaksa līvstück 'pihik, nöörpihik'
Alamsaksa laenuallikas on liitsõna: līf 'ihu, keha' + stücke 'tükk'. Laenu muganemisel on liitsõna teine osis rahvaetümoloogiliselt asendatud (st)ik-liitega.

lugu : loo : lugu 'juhtum, sündmus, sellest räägitav v kirjutatav; olukord, asjaolu(d), asi'; kõnek 'muusikapala; kord, puhk; tükk' lugema

lärakas : läraka : lärakat 'suur tükk, lahmakas, plekk, laik (vedelat ainet)' lärisema

munstükk : munstüki : munstükki van 'puhkpilli suuline, huulik; piibu-, suitsupits'
← saksa Mundstück '(mänguriista) huulik; (sigareti) pits; suurauad'
Saksa allikas on liitsõna: Mund 'suu' + Stück 'tükk'. Liitsõna järelosis on ka eraldi laenatud, tükk2.

muru-2 liitsõnas murumüts 'kolmnurkseist (erivärvilistest) siiludest poolkerakujuline (meeste) peakate'
● vadja muru 'tükk, pala; puru, raas; (leiva-, saia)pudi (piimaga v veega)'
soome muru 'raas, iva, tera, kübe; kild, tükike'
isuri muru 'pala, tükike; leivapudi piimas'
Aunuse karjala muru 'raas, tükike'
lüüdi muru '(leiva)tükk'
vepsa muru '(leiva)raas'
? handi mari- 'murduma'
? mansi mur- 'murduma'
? ungari mar 'hammustama, nõelama; närima'
? neenetsi mərᵊda- 'murdma'
? eenetsi moðeiʔ-, morei- 'murduma'
? nganassaani marúʔá- 'murduma'
? sölkupi mor-, mur- 'murdma', moru 'tükk, pala'
? kamassi bə̑rujdābǝ- 'murdma'
Võib olla uurali tüvi. Juhul, kui kaugemate sugulaskeelte vasted on teise päritoluga, võib olla sama tüvi mis sõnades mure2 ja/või murdma. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *mura-, mille vasted on rootsi mrd mor, mår 'tükike, jääde', islandi mor 'tolm; tükk ajupuud'. muru on ka eesti murretes 'pala, (leiva)viil, lõik'.

mätas : mätta : mätast 'sambla v rohuga kaetud väike maapinna kühm; rohukamar, sellest väljalõigatud tükk'
● liivi mätāl 'mätas, hunnik'
vadja mätäs 'mätas, küngas, kõrgendik; (muru)mätas, rohukamaratükk'
soome mätäs 'mätas'
isuri mädäs 'mätas; küngas, mägi'
Aunuse karjala mätäs 'mätas, küngas, kühm'
lüüdi mätäz 'mätas, põõsas'
vepsa mättaz 'mätas, küngas'
saami miekta 'mätastarn'
metsaneenetsi ḿet 'mätas'
sölkupi mēktǝ, mektə 'mätas, kuhi'
kamassi mekte, bäkte 'mätas'
Uurali tüvi.

nokk : noka : nokka 'pikenenud näoluudest ning üla- ja alalõualuust moodustunud sarvkestaga kaetud elund lindudel; esemete (rõhtsuunas) eenduv v konksjalt väljaulatuv osa (nt mütsisirm, anuma tila)'
● vadja nokka 'nokk (linnul); ots, teravik, konks'
soome nokka 'nokk (linnul); tipp, ots, tila'
isuri nokka 'nokk (linnul); tipp, ots'
Aunuse karjala ńokku 'nokk (linnul); nina; tipp, ots; tükk; serv, äär', ńuokku 'nokk (linnul)'
lüüdi ńokk(e͕) 'nokk (linnul); nurk; tipp, ots'
vepsa ńok 'nokk (linnul); astel (putukal); nurk; tipp, ots, neem'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi tüvesid esineb ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mansi nāχwi 'nokkima' ja handi noχ- 'nokkima'. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *χnukka-, mille vasted on rootsi nock 'raaots; katusehari' ja islandi hnokki 'konks, haak; neem'. Vt ka noku ja nokutama.