[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kabu1 : kao : kabu 'kaunis neiu, naine'
◊ kabe1
← alggermaani *skapi-z, *skapa-
vanaülemsaksa skaf 'omadus, laad'
vanaislandi skap 'omadus, seisund, viis; meelsus, mõttelaad, olemus', skǫp (mitm) 'saatus; needmine; suguelundid'
vanarootsi skap 'mehe suguelund; (mitm) hobuse suguelundid; looming, loodu'
● soome van kave 'loodud olend; inimene; tüdruk, neiu; lammas; metsloom; mütoloogiline olend'
karjala kaveh 'loodud olend (inimene või loom, eriti lammas); väike, inetu, kombetu naine; mütoloogiline olend'
Lule saami kuopas 'nõid, nõiamoor'
kabe1 on vanemas murdekeeles ja rahvalauludes registreeritud tüvevariant, millele 19. sajandil anti kirjakeeles teatud lauamängu tähendus. See tähendus on tõlkelaen, vrd saksa Dame 'daam; naine; kabemäng; kabestunud kabekivi, tamm', vene dáma 'daam', dámka 'kabestunud kabekivi, tamm'. Vt ka kabu2.

klutt : kluti : klutti 'poisipõngerjas'
? ← rootsi kludd 'lohakalt tehtu, soperdis; nutsakas; soperdaja, vusserdaja', mrd kḷωddo, kḷoddo 'kamakas, tomp; (väike) laps, põngerjas, jõmpsikas; kohmakas tüdruk v naine'
Murdesõna klutt '(karva-, villa)tutt; klimp' on laenatud eestirootsi murretest, ← eestirootsi klωt 'villatükk'. Tähendust 'poisijõmpsikas' eestirootsi murretest registreeritud ei ole.

mann : manni : manni 'tüdruk'
Üldnimeks muutunud isikunimi. Mann on Mari ~ Maria lastekeelset algupära lühenenud variant.

neid : neiu : neidu 'noor abiellumata naine, tüdruk, tütarlaps'
○ lõunaeesti näio
◊ neitsi, neiu, näitsik
● vadja neito, neite 'neid, neiu; neitsi'
soome neiti 'neiu, preili', neito 'neid, neiu; neitsi'
isuri neidoi (lehma nimi); rhvl 'pruut'
Aunuse karjala ńeidoi (valge lamba v neljapäeval sündinud lehma nimi); rhvl 'neid, neiu'; ńeidiine 'neid, neiu'
lüüdi neidine͔, ńeidińe 'neid, neiu'
vepsa rhvl ńeiďiińe 'neid, neiu'; ńii̯ďiž- liitsõnas ńii̯ďižlapś 'tüdruk'
saami nieida 'tüdruk, neitsi; tütar'
udmurdi ni̮l 'tüdruk, neiu; tütar'
komi ni̮v 'tüdruk, neiu; neitsi; tütar'
Läänemeresoome-permi tüvi. neiu on nõrga astme üldistumisel saadud tüvevariant, neitsi on kaht vana liidet (*-nen : -sen + *-üt) sisaldav läänemeresoome tuletis, näitsik on tuletis tüvevariandist, kus esisilbis e > ä.

neitsi : neitsi : neitsit 'seksuaalvahekorras mitte olnud tüdruk v üldse naisterahvas'; van 'teenijatüdruk, piiga' neid

neiu : neiu : neiut 'noor abiellumata naine, tüdruk, tütarlaps' neid

piiga : piiga : piigat 'neiu, näitsik, tüdruk'
● vadja piika 'teenija, (teenija)tüdruk; (karja)tüdruk'
soome piika 'teenijatüdruk; piiga, neiu'
isuri piiga 'teenijatüdruk'
karjala piika 'teenijatüdruk; tüdruk, neiu'
Võib olla rootsi või vanarootsi laen, ← rootsi piga 'toatüdruk, teenija(nna)' või ← vanarootsi pīka, pīgha 'tüdruk, neiu; teenijatüdruk', kuid laenusuund võib olla ka hoopis vastupidine, läänemeresoome keeltest rootsi keelde. Laenusuunda on raske kindlaks teha, sest tüvel puuduvad vasted nii kaugemates soome-ugri kui ka germaani keeltes (v.a skandinaavia keeltes). Üsna ebatõenäoline on oletus läänemeresoome ja skandinaavia sõnade ühisest turgi algupärast, ← tüvi, mille vaste on tšuvaši piGε 'aadlipäritoluga naine, kaunitar'.

plika : plika : plikat '(kõnekeele varjundiga:) tüdruk, tütarlaps'
○ lika
← rootsi flicka 'tüdruk, neiu'

pordu : pordu : pordut van 'raisus tüdruk, lapsega naine'
← algskandinaavia
vanarootsi port- liitsõnas portkona 'hoor'
vanaislandi port- liitsõnas portkona 'hoor'
● liivi pȯrt, puort 'hoor'
vadja portu 'hoor'
soome portto 'hoor'
karjala portto 'hoor'
Skandinaavia allika vasted tütarkeeltes tähendavad sõna-sõnalt 'sadamanaine'. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud.

tirts : tirtsu : tirtsu 'siristav hüppejalgade ja lühikeste tundlatega putukas; väike tüdruk; natuke, veidike'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tirisema, tirt, lirtsuma, sirtsama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt läti circenis 'kilk; rohutirts'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tirts 'tilk, eriti viimased tilgad lüpsmisel' ja baltisaksa Tirz 'tilgake, natuke'.

tüdruk : tüdruku : tüdrukut 'naissoost laps; neiu; pruut, kallim; vallaline naine; naissoost teenija' tütar

tütar : tütre : tütart 'naisisik oma vanemate suhtes, otsene naissoost järglane'
◊ tüdruk
← balti
leedu duktė 'tütar'
preisi duckti 'tütar'
● liivi tidār 'tütar'
vadja tütär 'tütar; (hrl mitm) tüdrukud, neiud'
soome tytär 'tütar'
isuri tüär 'tütar'
Aunuse karjala tütär 'tütar'
lüüdi ťüťär 'tütar'
vepsa ťütar 'tütar'
lõunasaami daktere '(abielus) tütar'
On arvatud, et tüve vasted on ka ersa ťejťeŕ 'tüdruk, neiu; tütar' ning mokša śťiŕ 'tüdruk; tütar', kuid see on kaheldav. Ersa sõna võib olla rööplaen mõnest teisest samatüvelisest balti allikast. Vt ka titt.

vuhva : vuhva : vuhvat kõnek 'mukitud naine'
On oletatud, et vene laen, ← vene kõnek fífa 'kergemeelne tüdruk'. Häälikulist kuju on võinud mõjutada lähedase tähendusega luhva.

õde : õe : õde 'tüdruk v naine oma vanemate teiste laste suhtes'
○ kirderanniku ode
On arvatud, et tüve sõtse variant, mis on kujunenud selle laenamisel lõunaeesti murretest läänemurdesse, kust see on levinud teistesse põhjaeesti murretesse. Oletus on kaheldav nii häälikuliselt kui ka tavatu levikutee poolest.