[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

painima : painida : painin 'nahku kustutatud lubja jms aine lahusega töötlema karvade ja marrasknaha eemaldamiseks'
Tehistüvi 1930. aastatest.

peksma : peksta : peksan 'korduvalt v kestvalt (kiiresti) lööma, taguma, kloppima; lööke, hoope nuheldes jagama; põllutaimedest teri v seemneid eraldama (masindades, tagudes jne); ägedasti tuksuma'
● liivi pieksõ 'peksta, lüüa, kloppida'
vadja peksää 'taguda, kolkida, lüüa, peksta'
soome piestä 'peksta, lüüa, taguda'
isuri peeksää 'peksta, lüüa'
Aunuse karjala pieksiä 'segada, sõtkuda; nahka töödelda; (vahule) lüüa, kloppida, võid kirnuda; lüüa'
lüüdi pieksädä 'peksta; kloppida, sõtkuda; (pargitud nahka) töödelda'
vepsa peksta 'segada, sõtkuda; muljuda; kloppida; segada, liigutada'
ersa pivsems 'vilja peksma'
mokša piksəms 'lööma, peksma, karistama'
udmurdi posni̮ 'hõõruma, peenestama; (nahka) parkima'
komi pesni̮ 'lööma, peksma; (koort võiks) kloppima; (nahka) parkima'
neenetsi ṕiďel- '(nahka) pehmendama'
eenetsi fideŋe- 'nahka töötlema'
nganassaani fedeʔá- 'nahka töötlema'
sölkupi pit- 'sõtkuma'
kamassi pшʔ- 'nahka töötlema'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud läti peksēt, peksīt 'peksma'; pekstēties 'tülitsema'. Vt ka pess.

puhtima : puhtida : puhin 'külvist taimehaiguste v -kahjurite vastu töötlema'; mrd 'teravilja puhastama, puhetama'
◊ pohe-
← indoeuroopa *powH-eye-, *powH-eyo-
vanaülemsaksa fewen, fouwen 'sõeluma, puhastama'
keskülemsaksa vöuwen 'sõeluma, puhastama'
● vadja pohoa '(tuulates) puhastada (tangu v purustatud viljateri)'
soome pohtaa 'vilja tuulata'
isuri poohtaa 'vilja v marju tuulates puhastada'
karjala puohtoa 'vilja tuulata'
lüüdi puohtada 'vilja tuulata'
vepsa pohtta 'vilja tuulata; segada'
? ersa ponžavtoms 'vilja tuulama'
? mokša ponžaftǝms 'vilja tuulama'
? udmurdi puž 'sõel'
? komi pož 'sõel'
Eesti keeles on rahvaetümoloogia seostanud tüve osalt sõnadega puhas ja puhuma. Sama tüve vaste võib olla laenatud sõnas puhas.

raadama : raadata : raadan 'maad metsast ja võsast puhastama, kultuurmaaks harima'; mrd 'laastama; täisid tapma; rassima, kärmesti töötama'
◊ raat-2
← vanavene stradati 'töötama; töötlema, maad harima; hoolitsema; kannatama, piinlema; virelema; kaasa tundma'
vene stradát' 'kannatama, piinlema; (taga) igatsema; vilets olema, vajaka jääma'; van 'kõvasti töötama'
● vadja raata(a), raatõt 'tööd rügada, rassida'
soome raataa 'tööd rügada, rassida; maad metsast põllumaaks puhastada'
isuri raataa 'töötada, rügada; maad metsast põllumaaks puhastada [?]'
Aunuse karjala ruadua 'töötada; teha; maad metsast põllumaaks puhastada; valmistada, ehitada; töös, käigus, kasutusel olla'
lüüdi ruatta 'töötada, rügada; (alet) raadata'
vepsa rata 'töötada; teha; töödelda'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Võib olla läänemeresoome keeltesse laenatud korduvalt. Eesti keelde on tüvi tõenäoliselt vähemalt osaliselt laenatud soome keelest, sest on levinud kirderannikumurretes ja nende naabruses. Vanemas murdekeeles on üksikuid andmeid tüve esinemisest teistes murretes. Sõna kirjakeelset tähendust on kahtlemata mõjutanud ka saksa roden '(maad) raadama, põlluks harima, uudismaad tegema; kände juurima'.

sõtkuma : sõtkuda : sõtkun 'jalgadega (tugevasti) peale astuma, tallama; mingit massi segama, töötlema; käima, kõndima'
○ lõunaeesti sõkma, kirderanniku sotkima
● liivi suotkõ 'sõtkuda; tammuda'
vadja sõtkoa 'sõtkuda (tainast, savi); tallata, sõtkuda', sõtkõa 'sõtkuda (savi)'
soome sotkea 'segi ajada; määrida; sõtkuda, tallata'
isuri sotkia 'sõtkuda (savi); maha tallata; määrida; (pesu) kolkida; segi ajada'
Aunuse karjala sotkie 'segada, sõtkuda; maha tallata'
lüüdi soťkida 'sõtkuda (tainast)'
vepsa sotkťa 'sõtkuda (tainast)'
? komi sučki̮ni̮ 'torkama, pistma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud.

söövitama : söövitada : söövitan 'uuristava ainega mõjutama v töötlema; uuristuvalt mõjuma' sööma

tahuma : tahun : tahuda 'siledaks v teravaks raiuma; raiudes töötlema v valmistama, välja raiuma'
● liivi to’(u)vvõ 'tahuda'
soome taho 'eseme sile külgpind, tahk; kant, külg, suund; rühm, ringkond'; mrd 'kooritavasse puusse lõigatud joon'
isuri taholliin 'mingisugusel arvamusel olev'
Aunuse karjala tahoine '-tahuline'
vepsa taho 'koht; ala, paik(kond), kant'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et nõrgaastmeline tuletis tüvest tahk. See seletus ei sobi kokku nt vepsa vastega, sest vepsa keeles astmevaheldust ei ole. Mõningane segunemine tüvega tahk on kahtlemata toimunud.

tampima : tampida : tambin '(mingi riistaga) korduvalt lööma v vajutama, selliselt midagi töötlema; tallama, sõtkuma; raskete sammudega astuma v käima'
← alamsaksa stampen 'puruks v ära tallama; purustama, puruks v peeneks tampima'
Ka samatüveline nimisõna tamp on tõenäoliselt alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa stamp 'tambits, uhmer, müüser'. Vt ka tammuma ja temp1.

treima : treida : trein 'esemeid erilisel tööpingil, millel toorik pöörleb, lõiketöötlusega valmistama, sellisel tööpingil töötlema; tegema, meisterdama'
○ reima, treiama
← alamsaksa dreien, dreigen 'pöörama, keerama; treima'
Alamsaksa keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, treial. Eesti keelest on laenatud vadja treijata 'treida'.

värkima : värkida : värgin 'kapja rautamisel tasandama'
← alamsaksa werken 'tegutsema; välja töötama, töötlema'
Laenatud on ka teine samatüveline sõna, värk. Teisalt võib olla tuletis tõlkelaenu värkraud esiosisest, vrd saksa Werkeisen 'värkraud, kapjade v sõrgade värkimise riist'.