[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

argine : argise : argist 'igapäevane, tavaline, pidulikkuseta'
← alggermaani *arǥīn-, *arǥijōn-
vanaislandi ergi 'häbitus, sündsusetus; kirglik soov, iha'
islandi ergja 'pahameel; ahnus'
● vadja artši 'paastuväline toit; paastuväline aeg'
soome arki 'argipäev, tööpäev'
isuri argi 'argipäev; paastuväline toit'
Aunuse karjala argi 'paastuvahe, paastuväline aeg'
lüüdi aŕg 'paastuväline aeg v päev; paastuväline toit'
vepsa aŕg 'paastuväline aeg v päev; paastuväline toit'
Tähenduserinevuse tõttu on tüve germaani päritolu peetud ka küsitavaks. Siiski on lähedase tähendusega islandi arg 'töö ja vaev' ja arga 'pingutades töötama'. Vt ka äri.

ehtima : ehtida : ehin 'kaunistama; end valmis seadma'
◊ ehitama
● liivi ē’ḑõ 'riietuda'
vadja ehtiä '(end) ehtida; jõuda (ajaliselt); jaksata, suuta'
soome ehtiä 'jõuda (ajaliselt), areneda; tulla'
isuri ehtiä 'jõuda (ajaliselt); tulla'
Aunuse karjala ehtie 'jõuda; ootamatult haigestuda'
lüüdi ehťidä 'jõuda, aega saada'
vepsa ehťťä 'jõuda (ajaliselt); küpseda; oma nina toppida; valutada'
saami astat 'jõuda, aega saada'
mari ə̑štaš 'tegema, valmistama, looma, töötama'
komi ešti̮ni̮ 'lõppema; jõudma (ajaliselt); surema'
Võib olla soome-ugri tüvi. Teise seletuse järgi vana balti laen, ← eelbalti *jeh₁g-i̯e, *jeh₁g-i̯o, mille vasted on läti jēgt 'aru saama, mõistma', leedu jėgti 'võima, suutma'. Sel juhul oleksid kaugemate sugulaskeelte vasted erandlikult laenatud läänemeresoome keeltest.

kaperdama : kaperdada : kaperdan 'koperdama'; mrd 'saamatult töötama; otsima, kobama'
● soome mrd kapertaa 'voolida, uuristada'; kaperoida 'askeldada, kohmerdada; kobada'
Aunuse karjala kaberoi-, kaberehtoa 'kobades liikuda või midagi teha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas koperdama.

klaperdama : klaperdada : klaperdan 'lõgistama, plagistama'; mrd 'tuulamismasinaga töötama; lobisema; taga rääkima'
← saksa klappern 'lõgisema, plagisema, plõgisema, klõbisema, kolisema; lõgistama, plagistama, plõgistama, klõbistama, kolistama'; Klapper 'käristi, lõgisti; lobiseja, keelepeksja'
Liitsõna klaperjaht esikomponent on saksa keelest laenatud, järelkomponent tõlgitud, ← saksa Klapperjagd 'ajujaht, kus jahiloomade ajamiseks tekitatakse kära'.

minema : minna : lähen 'edasi liikuma; lahkuma; kaduma; oma seisundit, olekut v asendit muutma'
● vadja mennä 'minna, sõita, käia; mahtuda; saada, jääda'
soome mennä 'minna; kaduda, kuluda; muutuda; mahtuda'
isuri männä 'minna'
Aunuse karjala mennä 'minna; sattuda; kaotsi minna; kuluda, minna'
lüüdi mändä 'minna; mahtuda'
vepsa mända 'minna; mahtuda; saada, muutuda'
saami mannat 'minna'
mari mijaš 'minema; tulema; käima'
udmurdi mi̮ni̮ni̮ 'minema'
komi munni̮ 'minema, sõitma; pleekima'
handi măn-, mä̆n- 'minema'
mansi min- 'minema'
ungari megy 'minema; kõndima, käima; töötama, käima; hakkama'
neenetsi ḿi’- 'minema'
nganassaani mi̮n- 'minema'
sölkupi mentǝ- 'mööda minema'
kamassi mən- 'minema'
Uurali tüvi. Eesti keeles on tegusõna vormistikus segunenud kaks tüve, lähen. Vt ka menetlema, menu, minetama, mõnu.

mürisema : müriseda : mürisen 'erinevate (pidevate) helide (ebakorrapärast) segu kuuldavale laskma, selle saatel liikuma, käima, töötama vm' müra

pitsitama : pitsitama : pitsitan 'kõvasti vajutades pigistama; liiga tihedalt keha ümbritsema, pigistama, kitsaks osutuma; survet avaldama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas litsuma. Eesti keelest on laenatud läti mrd pīčīt 'pigistama, pitsitama, pressima', sapīčīt 'lohakalt töötama'.

popsima : popsida : popsin 'piipu pahvakuid õhku lastes suitsetama; lühikest nt mootori töötamise heli kuuldavale laskma, selliselt töötama, liikuma vms'
● soome popsia 'kiiresti v ahnelt süüa'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kopsima, lopsima, ropsima, poksama, potsama, pupsuma.

põksuma : põksuda : põksun 'kiiresti tuksuma; järske helisid kuuldavale tooma, selliselt töötama' poksama

raadama : raadata : raadan 'maad metsast ja võsast puhastama, kultuurmaaks harima'; mrd 'laastama; täisid tapma; rassima, kärmesti töötama'
◊ raat-2
← vanavene stradati 'töötama; töötlema, maad harima; hoolitsema; kannatama, piinlema; virelema; kaasa tundma'
vene stradát' 'kannatama, piinlema; (taga) igatsema; vilets olema, vajaka jääma'; van 'kõvasti töötama'
● vadja raata(a), raatõt 'tööd rügada, rassida'
soome raataa 'tööd rügada, rassida; maad metsast põllumaaks puhastada'
isuri raataa 'töötada, rügada; maad metsast põllumaaks puhastada [?]'
Aunuse karjala ruadua 'töötada; teha; maad metsast põllumaaks puhastada; valmistada, ehitada; töös, käigus, kasutusel olla'
lüüdi ruatta 'töötada, rügada; (alet) raadata'
vepsa rata 'töötada; teha; töödelda'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Võib olla läänemeresoome keeltesse laenatud korduvalt. Eesti keelde on tüvi tõenäoliselt vähemalt osaliselt laenatud soome keelest, sest on levinud kirderannikumurretes ja nende naabruses. Vanemas murdekeeles on üksikuid andmeid tüve esinemisest teistes murretes. Sõna kirjakeelset tähendust on kahtlemata mõjutanud ka saksa roden '(maad) raadama, põlluks harima, uudismaad tegema; kände juurima'.

räsima : räsida : räsin 'raputama, sasima, rebima (ja viga tegema); tallates v muljudes rikkuma; (äkitselt) haarama, äsama'
? ← vene rézat’ 'lõikama; nikerdama, voolima; tapma, veristama; lõikavat valu tegema; sisse soonima; kiiresti v ägedasti toimima'
Tõenäoliselt on laen segunenud häälikuliselt ajendatud omatüvega, võib-olla tüvega räsa. Kahtlemata on vene keelest laenatud murdesõna resima 'lõikama, nüsima; kiskuma, rebima, rappima; kisklema, kaklema, rüselema; püüdlikult, ent tulemusvaeselt töötama'.

rübima : rübida : rübin 'rübelema, rüsima, trügima, rübeldes tõttama'; mrd 'rügama, kiiresti tegema; üles võtma, haarama, kahmama'
On arvatud, et võib olla murdesõna rubima 'haarama; kiiresti töötama' variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. rubima läänemeresoome vasted on vadja ruvõta 'hakata, alata', soome ruveta 'hakata, alata'; van 'kinni võtta, kinni haarata; nakata', isuri ruveda 'hakata, alata', Aunuse karjala ruveta 'hakata, alata; pikali heita, peale istuda v ronida', lüüdi rubeta 'hakata, alata' ja vepsa rubeta 'kiirustades midagi teha', tüvi võib olla sama mis sõnas rubid. Kirjakeeles on rübima tähendus segunenud rübelema tähendustega.

rügama : rügada : rügan 'rasket tööd tegema, vahetpidamata, vaeva nähes töötama, rühmama; pingutusega liikuma, rühkima; tungima, pressima, trügima'
● ? soome van srmt rykätä 'krigistama, nagistama (linnu häälitsuse kohta)'
Võib olla läänemeresoome tüvi.

rühkima : rühkida : rühin 'jõudu pingutades visalt edasi liikuma; agaralt ja väsimatult töötama, tööd rühmama'
● isuri rühkää 'kõvasti töötada, rügada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rühmama. Isuri vaste võib olla eesti keelest laenatud.

rühmama : rühmata : rühman 'vahetpidamata, vaeva nähes töötama, rügama; rühkima'
● ? soome mrd ryhmää, ryhmätä, ryhmiä, ryhmytä 'koliseda, ragiseda, müriseda, lärmi teha, kolistada'
? isuri rühmädä 'mängida (laste kohta)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rahmama, rehmama, rohmakas, rühkima.

sudima2 : sudida : sudin 'rasket tööd tegema, pingutades töötama, rassima (sageli nigelate tulemustega); peksma, sugema'
? ← vene zudít’ 'õrritama, nokkima; peale käima, tüütama; peksma, taguma; (pähe) tuupima (koolipoiste keeles)'
Vt ka sudima1.

tallama : tallata : tallan 'jalgadega korduvalt peale astuma, litsuma v vajutama, sõtkuma; jalgadega sõtkudes töötama v tegevuses olema; (läbi) käima, astuma, sõitma; sugutama'
● vadja talloa 'tallata, sõtkuda; käia, kõndida; peale astuda; sugutada (isaslinnu kohta)'
soome tallata 'tallata, sõtkuda; maha v surnuks tallata; astuda'
isuri tallada 'peale astuda; astuda; käia, kõndida'
Aunuse karjala tallata 'tallata, sõtkuda; maha v ära tallata; astuda, kõndida; lobiseda, pobiseda'
vepsa tallata 'tallata, sõtkuda'
? komi taľavni̮ 'tallama, sõtkuma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka tald.

teenima : teenida : teenin 'elatist hankima, palka saama; ametis olema; kellegi kasuks töötama; (kultuslikult) austama; midagi pälvima'
← alamsaksa dēnen 'teenima, teenistuses olema; kohustust täitma, makse maksma'
Alamsaksa keelest on laenatud teisigi samatüvelisi sõnu, teener ja teenistus. Eesti keelest on laenatud vadja teeniä 'teenida'.

temmima : temmida : temmin 'metalldetaili vasardades v survega viimistlema'
← saksa stemmen 'peiteldama, peitliga töötama; toetama'

tukerdama : tukerdada : tukerdan 'vaevaliselt, pingutusega liikuma; koperdades töötama v toimetama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas tokerdama.

tõrkuma : tõrkuda : tõrgun 'mitte kuuletuma, vastu hakkama, vastu puiklema; (seadmete jms kohta:) ajutiste katkestustega töötama'; mrd 'rappuma, põruma'
Võib olla tuletis sõnast tõre, tore. Murdetähendust 'rappuma, põruma' algsemaks pidades on ka oletatud, et tüve vaste on saami doarggistit 'kõmiseda, täriseda; väriseda, vappuda, rappuda' ning võib-olla ka soome torkkua 'tukkuda, poolunes olla'; mrd 'ripneda, nookuda'; van srmt '(saba) liputada' ja karjala torkkuo 'kõikuda, õõtsuda, nõksuda'. Sel juhul võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi, lähedane tüvi on nt sõnas põrkama.

viil1 : viili : viili 'hammastatud pinnaga tööriist õhukese materjalikihi kõrvaldamiseks'
← alamsaksa vile 'viil'
Ka samatüveline tegusõna viilima 'viiliga töötama' võib olla alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa vilen 'viilima'. Vt ka viilima.

viilima : viilida : viilin kõnek 'kõrvale hoidma, looderdama'
← vene uvílivat’, mrd vílivat’ '(kavalusega) kõrvale hoidma'
Sõna häälikulist kuju on mõjutanud varasem sõna viilima 'viiliga töötama', viil1.

välmima : välmida : välmin 'välja mõtlema, välja töötama'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi, moodustatud tüvede koondamisel sõnaühendist välja mõtlema ( väli ja mõtlema).

värkima : värkida : värgin 'kapja rautamisel tasandama'
← alamsaksa werken 'tegutsema; välja töötama, töötlema'
Laenatud on ka teine samatüveline sõna, värk. Teisalt võib olla tuletis tõlkelaenu värkraud esiosisest, vrd saksa Werkeisen 'värkraud, kapjade v sõrgade värkimise riist'.