[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

arst : arsti : arsti 'kõrgema meditsiinilise haridusega isik, kellele on antud õigus oma kutsealal töötada'
← alamsaksa arste 'arst'
Samatüveline tegusõna arstima on samuti laenatud, ← alamsaksa arsten 'arstima'.

elama : elada : elan 'eksisteerima, olemas olema; asuma; säilima, püsima'
◊ elejad, elev
● liivi je’llõ 'elada; teha, töötada'
vadja elää 'elada; olla, asuda; läbi saada'
soome elää 'elada; asuda'
isuri ellää 'elada; hakkama saada; asuda'
Aunuse karjala eliä 'elada; olla, asuda'
lüüdi eľädä 'elada; asuda'
vepsa eľädä 'elada; olla'
saami eallit 'elada; jaksata, suuta, hakkama saada; käia'
mari ilaš 'elama; olema, asuma'
udmurdi uli̮ni̮ 'elama, olema'
komi ovni̮ 'elama, olema'
? handi jiləp 'uus, värske (liha, kala, lumi)'
? mansi jalt- 'paranema, kosutust saama'
ungari él 'elama'
neenetsi jiľe- 'elama'
eenetsi ďiri-, ďire- 'elama'
nganassaani ńile- 'elama'
sölkupi ela- 'elama'
kamassi ďili, ďž́ili 'elav, elus'
Uurali tüvi. elev on kesksõna elav variant, mille eeskujuks on olnud ev-lõpulised omadussõnad, nt ülev, tugev, valev. Vt ka erev.

maadlema : maadelda : maadlen 'teineteist haardes hoides vastast seljatada püüdma; millegagi tugevasti vaeva nägema, ägedasti tegevuses olema, rassima'
Võib olla sama tüvi mis maa. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille vasted võivad olla liivi ma’ddõrtõ, mādõtõ 'sihitult töötada', ersa maďems 'pikali heitma; langema', mokša madǝms 'pikali heitma; langema' ja eesti keeles ka madistama; esimese silbi pikk vokaal võib olla tekkinud rahvaetümoloogilisel ühendamisel sõnaga maa.

pürg : pürja : pürga 'euroopa piison (Bison bonasus)'; mrd 'pühapäeval sündinud härg '
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Peamiselt läänemurdes on tuntud samatüveline tegusõna pürgima 'tuhnima, (kaevates) otsima' ja vaste on soome mrd pyrkää 'hüpelda veepinnal (kala kohta)'. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla vadja pürtšiä 'kippuda, tükkida, pürgida; paluda, anuda', soome pyrkiä 'püüda, tahta; kippuda, tikkuda', isuri pürkiä 'sisse kippuda', Aunuse karjala pürgiekseh '(luba) küsida v paluda', lüüdi püŕgittädä 'paluda', saami bargat 'töötada; teha; püüda (teha)' ning tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *wurkja-, mille vaste on nt vanaislandi yrkja 'tööd tegema'. Soome vaste on laenatud sõnas pürgima.

raadama : raadata : raadan 'maad metsast ja võsast puhastama, kultuurmaaks harima'; mrd 'laastama; täisid tapma; rassima, kärmesti töötama'
◊ raat-2
← vanavene stradati 'töötama; töötlema, maad harima; hoolitsema; kannatama, piinlema; virelema; kaasa tundma'
vene stradát' 'kannatama, piinlema; (taga) igatsema; vilets olema, vajaka jääma'; van 'kõvasti töötama'
● vadja raata(a), raatõt 'tööd rügada, rassida'
soome raataa 'tööd rügada, rassida; maad metsast põllumaaks puhastada'
isuri raataa 'töötada, rügada; maad metsast põllumaaks puhastada [?]'
Aunuse karjala ruadua 'töötada; teha; maad metsast põllumaaks puhastada; valmistada, ehitada; töös, käigus, kasutusel olla'
lüüdi ruatta 'töötada, rügada; (alet) raadata'
vepsa rata 'töötada; teha; töödelda'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Võib olla läänemeresoome keeltesse laenatud korduvalt. Eesti keelde on tüvi tõenäoliselt vähemalt osaliselt laenatud soome keelest, sest on levinud kirderannikumurretes ja nende naabruses. Vanemas murdekeeles on üksikuid andmeid tüve esinemisest teistes murretes. Sõna kirjakeelset tähendust on kahtlemata mõjutanud ka saksa roden '(maad) raadama, põlluks harima, uudismaad tegema; kände juurima'.

rühkima : rühkida : rühin 'jõudu pingutades visalt edasi liikuma; agaralt ja väsimatult töötama, tööd rühmama'
● isuri rühkää 'kõvasti töötada, rügada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rühmama. Isuri vaste võib olla eesti keelest laenatud.

sobrama : sobrada : sobran 'sorima, tuhlama; sumama'
● soome mrd soprata 'segi ajada; ära määrida; vusserdada'
Aunuse karjala čobrie 'käperdada, näppudega urgitseda; töötada'
lüüdi šobrotada 'vees õngeridvaga solistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

tegema : teha : teen 'midagi valmistama, looma; midagi korraldama; põhjustama, esile kutsuma; midagi sooritama; mingisuguseks muutma, mingisse (teistsugusesse) olukorda viima; (mingil viisil) toimima, käituma'
◊ tehe, tehing, teoksil, teostama
? ← indoeuroopa *d^heh₁-
vanaindia dá-dhāti 'panema, asetama'
leedu dėti 'panema, asetama; paigutama'
saksa tun 'tegema; panema, asetama'
● liivi ti’edõ 'valmistada; tegutseda, toimida'
vadja tehä 'valmistada; korraldada; poegida, sünnitada; nõiduda, kaetada, halba teha; muuta, teise olukorda viia'
soome tehdä 'valmistada; muuta, teise olukorda viia; sünnitada, ilmale tuua, mingit tulemust anda; sooritada, teostada; põhjustada; tegutseda, toimida'
isuri tehhä, tehä 'valmistada; sünnitada, poegida; tegutseda, töötada; külvata; (maad) harida; (heina) niita; kala puhastada; (hinda) määrata'
Aunuse karjala tegiä 'seksuaalvahekorras olla (mehe kohta)'
karjala tehä 'valmistada; sooritada, teostada; põhjustada; seksuaalvahekorras olla (mehe kohta)'
lüüdi tehtä 'seksuaalvahekorras olla (mehe kohta)'
vepsa ťehta 'valmistada; korraldada; sünnitada, ilmale tuua; kala puhastada; nahka töödelda; süüdata; alata, tekkida'
saami dahkat 'sooritada; alata, tekkida; tegema panna; kusagile v millenigi viia, ulatuda; panna, asetada; seksuaalvahekorras olla (mehe kohta)'
ersa ťejems 'sooritama, teostama; panema; muutma; ehitama, püstitama; valmistama, looma, rajama; toimima, käituma; teesklema'
mokša ťijəms 'valmistama; ehitama, püstitama; toimima, käituma; teesklema; sooritama, teostama; muutma'
handi tĭj- 'kuduma (kangast, võrku); punuma (vööd)'
mansi tij- 'kuduma (kangast)'
ungari tesz 'toimima; sooritama, teostama; panema, asetama; muutma; tähendama, lugema; oletama, pakkuma; teesklema'
tehe ja tehing on tuletised nõrgaastmelisest konsonanttüvest; teoksil ja teostama on moodustatud tuletise tegu nõrgast astmest. Vt ka teesklema, tegelinski, tehas, tekkima, teos, tõhus.