[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 33 artiklit, väljastan 30.

ase : aseme : aset '(kunagi olnu) asupaik; voodi vm magamiskoht'
asuma
liivi azūm 'ase, voodi; jälg; koht'
vadja asu 'tööriist; (toidu)nõu, anum; laev', asuma 'asi', rhvl asub (oleviku ains 3P) 'on'
soome asema 'jaam; asukoht; positsioon; seisund', asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala asemittši 'asemel', azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pinguletõmmatud nöörile)'
ersa eźem 'koht; pink'
mokša äźǝm, jäźǝm 'pink, järi'
? handi ăsəm 'padi'
? mansi osma 'padi'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud vene mrd ázunik 'veerandliitrine viinapudel' (← asunik). Vt ka asi, asima, selmet.

asi : asja : asja 'ese, vahend, riist; probleem; juhtum'
?alggermaani *us-anþja-
vanaislandi ørendi, erendi 'sõnum, teade; ülesanne; asjatoimetus, töö'
vanarootsi ærande 'sõnum, teade; ülesanne; asjatoimetus, töö'
rootsi ärende '(töö)ülesanne; asjatoimetus; (ametlik) asi'
liivi ažā 'asi; riist'
vadja aźźa 'asi, tegu; ese; anum'
soome asia 'asi, seik; küsimus, probleem; ülesanne'
isuri assiia 'asi; töö, tegevus; tööriist'
karjala asie 'asi; juhtum; ülesanne; põhjus'
lüüdi ažii 'asi; juhtum'
vepsa aźj 'töö, toiming; asi'
On peetud ka tuletiseks samast tüvest mis sõnas ase. Eesti keelest võib olla laenatud vadja asi '(abstraktne) asi, tegu, toiming'.

asuma : asuda : asun 'paiknema; minema v tulema, end sisse seadma; tegema hakkama, alustama' ase
vadja asu 'tööriist; (toidu)nõu, anum; laev', asuma 'asi', rhvl asua '? asuda, olla'
soome asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pingutusnöörile)'

kalu : kalu : kalu 'koli, asjad, (vana) kraam'; mrd 'kalts'
vadja kalu 'tööriist; pidulik rõivastus, ehe [?]'
soome kalu '(töö)riist, asi, vahend; peenis; (mitm) asjad, kraam'; van 'vara, omand'; mrd 'vili; viin'
isuri kalu liitsõnas karvakalu 'peenis'
? Aunuse karjala kalu 'laast, pilbas; pird, peerg; puupakk, -nott; peenis'
? lüüdi kalu 'alepõletamisest jäänud, poolenisti põlenud puutükk, kaigas; raag, hagu'
? vepsa kalu 'kepp, varb'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kali2. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1 ja kolisema. Teisalt, juhul kui kalu < *kalvu, on tegemist läänemeresoome-saami tüvega, mille vaste on ka saami gálvu 'asi, ese'.

kirka : kirka : kirkat 'risti varre otsa kinnitatud ühe v kahe terava otsaga tööriist kõva pinnase, kivimi, jää vms purustamiseks'
kirgas1
vene kirká 'kirka; kõblas'
kirgas1 on as-lõpuliste sõnade analoogial kujunenud tüve rööpvariant. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kirk 'kirka'.

kirves : kirve : kirvest 'varrega tööriist puidu raiumiseks, tahumiseks, lõhkumiseks vm töödeks'; mrd 'maakirves, kõblas; aadriraua tera (kupumasinal)'
balti
leedu kirvis 'kirves'
läti cirvis 'kirves'
liivi kīraz 'kirves'
vadja tširves 'kirves'
soome kirves 'kirves'
isuri kerves 'kirves'
Aunuse karjala kirves 'kirves'
lüüdi kirvez 'kirves'
vepsa kirvez 'kirves'

kõne : kõne : kõnet 'rääkimine; keel; avalik ettekanne'
● ? soome kone 'masin; seade, aparaat; mootor'; mrd 'tööriist; teguviis; temp, vemp; nipp'
isuri konu 'eriline komme'
karjala koneh 'nõidus, taig'
Läänemeresoome tüvi.

kõõvits : kõõvitsa : kõõvitsat 'tulekivist vm kõvast kivimist tööriist loomanahkade ja puidu töötlemiseks' kõõpima

kärn3 : kärni : kärni 'terava kõva metallotsaga tööriist märksüvendite tegemiseks, märkel'
saksa Körner 'kärn, märkel'

käärid : kääride : kääre (mitm) 'kahe samas tasandis vastassuunaliselt liikuva lõiketeraga tööriist lõikamiseks'
alamsaksa schere 'käärid'

labidas : labida : labidat 'tööriist pinnase käsitsi kaevamiseks, laadimiseks jne'
balti
leedu lopeta 'labidas'
preisi lopto 'labidas'
liivi bḑi 'labidas'
vadja lapia 'labidas; koonlalaud; adralusikas; (ahju-, pliidi)siiber', lapii 'labidas'
soome lapio 'labidas; kühvel'
isuri labja 'labidas; kühvel'
Aunuse karjala labju 'labidas'
lüüdi labid 'labidas, leivalabidas'
vepsa labid 'labidas, leivalabidas; hauskar'
Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *lapjō, mille vasted on nt hollandi lep 'labidas', friisi leppe 'labidas'. On peetud ka tuletiseks tüvest laba, kuid tuletusviis oleks sel juhul erandlik. Eesti keelest võib olla laenatud vadja labid 'labidas'.

luda : luda : luda 'kiilja otsaga luust v puust tööriist tohu- ja niinetöödeks'
soome mrd luta 'lõhestatud vits, millega kinnitatakse tohust torbiku painutatud nurgad; vahend tohutöödeks; pajukoore riba'
isuri luta 'vasika sääreluust vahend pajukoore rebimiseks'
karjala luta 'painduvast vitsast lõhestatud võru vikatitera kinnitamiseks, viha sidumiseks vms; pulk, millega kinnitatakse nt tohust nõu nurgad'
lüüdi luda 'vikati võru; reepaju otsi üksteisega ühendav toominga koorest tehtud põigiti side'
saami lohti 'kiil, (puit)vai'
Läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka luga.

masin : masina : masinat 'inimeste kehalist v vaimset tööd kergendav ja tõhustav seade v seadmete kogum'; kõnek 'auto (v mootorratas)'
saksa Maschine 'masin; lennuk'
Uuem tähendus 'auto ' on laenatud vene keelest, ← vene mašína 'masin, seade; auto'. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina machina 'mehhanism, ehitus, konstruktsioon; masin, vahend', vanakreeka mēchanḗ 'tööriist, seadeldis, vahend'.

meisel : meisli : meislit 'kiilja teraga peiteljas terasest tööriist peamiselt metalli v kivi raiumiseks'
meissel, möisel
saksa Meißel 'meisel, raua- v kivipeitel'

mänd2 : männi : mändi 'igihaljas, enamasti kimbus paiknevate pikkade okastega okaspuu (Pinus)'
liivi mänd 'noor mänd'
vadja mäntü 'mänd, mastimänd'
soome mänty 'mänd'
isuri mändü 'kidur mänd'
Aunuse karjala mändü 'jändrik, kõva, vaigune (mänd); jändrik mänd'
lüüdi mänd 'mänd'
vepsa mänd 'soos kasvav männik; (männi) pehme maltspuit'
On arvatud, et tuletis tüvest mänd1, see tööriist tehti enamasti noore männi ladvast. Esialgne tähendus on olnud 'noor mänd'. Männi vana nimetus pedajas on säilinud peamiselt Lõuna-Eestis. Vt ka mänsak.

naaskel : naaskli : naasklit 'tööriist aukude torkamiseks'; piltl 'terane, tragi inimene (eriti poisi kohta)'
naasli, naastli
Sõna peetakse rootsi laenuks, kuid täpset laenuallikat ei ole leitud, see võib olla mõni tegusõna naska 'näksima, näkitsema, maiustama; näppama; sõrmitsema, näppima; jälitama, nuhkima; ära minema'; mrd 'nokitsema, askeldama' või laska 'nahka (vastamisi servadega) kokku õmblema; (planku, lauda) jätkama; viltu lõikama' tuletis, vrd nt soomerootsi laskar-syl 'naaskel'. Eestirootsi Ruhnu murrakust registreeritud naskar 'naaskel' on pigem bumeranglaen eesti keelest, nagu ka teistest eestirootsi murrakutest registreeritud nāskel. Eesti keelest võib olla laenatud liivi nōskiļ 'naaskel', vadja naaskali, naaskõli 'naaskel' ja isuri naskeli 'naaskel'.

neet : needi : neeti 'silindriline peaga kinnitusvahend, mille abil ühendatakse mittelahtivõetavalt (metall)detaile'
nee(d)
alamsaksa nēt-, nede- 'neet(ima)'
Alamsaksa laenuallikat ei ole iseseisva sõnana registreeritud, kuid tüvi esineb näiteks liitsõnas nētiseren, nedeiseren 'tööriist neetimiseks'.

nõu : nõu : nõu 'juhatus, õpetus, soovitus; (lahendust pakkuv) teguviis; mõte, kavatsus; seisukoht, arvamus; tarkus, taip; anum'; van 'tööriist, vahend'
kirderanniku nou, neu
liivi v 'juhatus, õpetus, soovitus'
vadja nõvvo 'juhatus, õpetus, soovitus; tööriist, vahend'
soome neuvo 'juhatus, õpetus, soovitus; teguviis; mõte, kavatsus; tarkus; (mitm) tööriistad, vahendid'; van 'nõukogu'; mrd (mitm) mehe v isaslooma suguelundid'
isuri neuvvo 'juhatus, õpetus, soovitus; kalapüünis'
Aunuse karjala ńevvo 'juhatus, õpetus, soovitus; abinõu; tööriist, vahend; suguelund'
lüüdi ńevvoda 'nõu anda, seletada'
vepsa ńevod (mitm) liitsõnas ḱengińevod 'jalanõud'; ńevoda 'nõu anda, seletada; õpetada, manitseda; jutustada'
Läänemeresoome tüvi. Tähendus 'anum' on eesti keele eriareng, kujunenud tähendusest 'tööriist'.

oherdama : oherdada : oherdan 'rinnaga puusse surutava lusikakujulise kahapuuriga puurima'
vadja uhõrtaa 'oherdada'
soome mrd uhertaa 'puurida'
isuri uheri, uhersin 'puur'
? saami mrd oasser 'pihtidega sarnane tööriist, millega hoitakse rauda tules'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.

peitel : peitli : peitlit 'tööriist puidusse süvendite ja aukude raiumiseks ning puidu nikerdamiseks v treimiseks'
peikel, peipli
alamsaksa beitel 'meisel, kiil'
Eesti keelest on laenatud soome mrd peittel 'meisel [?]'.

piht3 : pihi : pihti 'pilak; (mitm) tangidekujuline pikkade harudega tööriist esemete kinnihoidmiseks sepistamisel, sepatangid; puust klamber esemete, nende üksikosade kinnihoidmiseks, fikseerimiseks vms'
vadja pihed 'tangid, pihid'
soome pihti (hrl mitm pihdit) 'tangid, pihid, näpitsad'
isuri pihed (mitm) 'tangid, pihid'
Aunuse karjala piihtet, piihtüöt (mitm) 'tangid, pihid, näpitsad'
lüüdi piihťemed (mitm) 'tangid, pihid'
vepsa pihťhed (mitm) 'tangid, pihid'
saami basta 'klamber; tangid, pihid'
ersa peš- liitsõnas peš-čuvto 'panni saba'
mokša peš 'pilak, peerujalg'
komi peš 'pilak, peerujalg'
Läänemeresoome-permi tüvi.

pintsel : pintsli : pintslit 'varre otsa kinnitatud harjastest, karvadest vms tööriist värvi, laki, liimi jm vedela aine pinnale kandmiseks'
alamsaksa pinsel 'pintsel'
saksa Pinsel 'pintsel; tutt, tups'

raats : raatsi : raatsi 'tööriist linade kupardamiseks'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas raasima. On ka arvatud, et vene laen, ← vene dráčka 'linahari'.

raun : rauna : rauna 'kivihunnik, kivivare, kangur'
algskandinaavia *hrauna
vanaislandi hraun 'kivihunnik; kivine maapind; laava'
taani røn 'väiksed kivid merepõhjas'
soome mrd rauna 'jäme kruus, väikesed kivid järve põhjas'
Eraldi laen võib olla vadja raunio 'kivihunnik, kivivare', soome raunio 'varemed, rusu, ahervare; kivihunnik', isuri raunio 'kivihunnik', karjala raunivo 'kivihunnik; töövõimetu inimene, inimvare; kasutuskõlbmatu tööriist', ← algskandinaavia *hraunia- (tuletis tüvest *hrauna).

reha : reha : reha 'pika varre ja pulkadega tööriist riisumiseks, tasandamiseks, kobestamiseks vms; hobusega veetav v traktori külge haagitav põllutööriist riisumiseks, vaalutamiseks v kaarutamiseks'
liivi rejā 'reha'
Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. On oletatud, et tüve vasted võivad olla ka soome mrd rehallaan 'laiali, hajali, segamini', rehakka 'harali olev' ja Aunuse karjala rehalleh 'laiali, lahti (nt ukse kohta); lohakil, segamini, korrast ära', algne tähendus oleks sel juhul olnud 'harali, laiali olev'.

riist : riista : riista 'ese, mille abil midagi tehakse; (puust) anum, söögi-, jooginõu; (mitm) rakmed'
liivi rīst 'nõu, anum; tööriist'
vadja riissa 'asi, ese; tööriist; nõu, anum; (mitm) hobuseriistad; varandus, vara'
soome riista 'jahiloom'; van 'kraam, varandus; vili, viljasaak'
isuri riista 'asi, ese; tööriist; nõu, anum'
karjala riista 'jahiloom; häbe'
vepsa ŕišt 'pikk aeg'
Läänemeresoome tüvi.

saag : sae : saagi 'puidu, metalli vm materjali lõikamiseks kasutatav tööriist v seade, mille lõikeosaks on (hammastatud) terasleht'
alamsaksa sage 'saag'
Samatüveline tegusõna saagima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa sagen 'saagima'.

talb : talva : talba 'kiilukujuline tööriist endisajal puidu lõhestamiseks ja voolimiseks'
?balti *dalb-
leedu dalba 'kang'
läti dalbs '(puu)tüvi; ritv, latt; kaheharuline hark; puuõõs'
preisi dalptan 'rauast teravik aukude tegemiseks'
liivi dālba 'jäme latt; hoob; (heina- v õle)koormapuu'
soome mrd talpoa 'sõtkuda, segada'
Laenatud võib olla ka sama balti tüve teine variant, tõlv. Eesti keelest on laenatud soome mrd talpa 'jäme kiil'.

tangid : tangide : tange ~ tangisid (mitm) 'kahest liigendiga ühendatud vastassuunalisest poolest koosnev tööriist esemete haaramiseks, hoidmiseks, painutamiseks, lõikamiseks vms'
tanged
alamsaksa tange 'tangid'
Alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve sisaldav liitsõna kruustangid.

torn2 : torni : torni 'vardakujuline tööriist sepistamisel ja lukksepatöödel aukude löömiseks v laiendamiseks; rakis, millega kinnitatakse tööpingi spindlisse õõnsaid toorikuid ja lõikeriistu'
saksa Dorn 'okas, oga, astel; torn (tööriist)'

tou : tou : toud 'jäme, kolmest taimekiulisest trossist vastupäeva kokkukeerutatud tross'
touv
tõu
alamsaksa touwe, tow, tau 'tööriist; relv; vanker, sõiduk; kangasteljed; laevaseadmestik, eriti köis; puri'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur