[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 6 artiklit

luusima : luusida : luusin 'sihitult, kiirustamata (ringi) käima, lonkima'
vadja luusata '(ringi) kolada, luusida; tuhnida, nuuskida'
On peetud häälikuliselt ajendatud tüveks. Teise seisukoha järgi on laenatud vene keelest nagu ka murdesõna lusima 'tööd tegema, teenistuses olema', ← vene služít' 'teenima'. Murretes on tuntud ka variant lusima 'vedelema'. Vt ka luuslank.

pürg : pürja : pürga 'euroopa piison (Bison bonasus)'; mrd 'pühapäeval sündinud härg '
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Peamiselt läänemurdes on tuntud samatüveline tegusõna pürgima 'tuhnima, (kaevates) otsima' ja vaste on soome mrd pyrkää 'hüpelda veepinnal (kala kohta)'. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla vadja pürtšiä 'kippuda, tükkida, pürgida; paluda, anuda', soome pyrkiä 'püüda, tahta; kippuda, tikkuda', isuri pürkiä 'sisse kippuda', Aunuse karjala pürgiekseh '(luba) küsida v paluda', lüüdi püŕgittädä 'paluda', saami bargat 'töötada; teha; püüda (teha)' ning tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *wurkja-, mille vaste on nt vanaislandi yrkja 'tööd tegema'. Soome vaste on laenatud sõnas pürgima.

raadama : raadata : raadan 'maad metsast ja võsast puhastama, kultuurmaaks harima'; mrd 'laastama; täisid tapma; rassima, kärmesti töötama'
raat-2
vanavene stradati 'töötama; töötlema, maad harima; hoolitsema; kannatama, piinlema; virelema; kaasa tundma'
vene stradát' 'kannatama, piinlema; (taga) igatsema; vilets olema, vajaka jääma'; van 'kõvasti töötama'
vadja raata(a), raatõt 'tööd rügada, rassida'
soome raataa 'tööd rügada, rassida; maad metsast põllumaaks puhastada'
isuri raataa 'töötada, rügada; maad metsast põllumaaks puhastada [?]'
Aunuse karjala ruadua 'töötada; teha; maad metsast põllumaaks puhastada; valmistada, ehitada; töös, käigus, kasutusel olla'
lüüdi ruatta 'töötada, rügada; (alet) raadata'
vepsa rata 'töötada; teha; töödelda'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Võib olla läänemeresoome keeltesse laenatud korduvalt. Eesti keelde on tüvi tõenäoliselt vähemalt osaliselt laenatud soome keelest, sest on levinud kirderannikumurretes ja nende naabruses. Vanemas murdekeeles on üksikuid andmeid tüve esinemisest teistes murretes. Sõna kirjakeelset tähendust on kahtlemata mõjutanud ka saksa roden '(maad) raadama, põlluks harima, uudismaad tegema; kände juurima'.

rabelema : rabelda ~ rabeleda : rabelen 'ägedasti siia-sinna liikuma, visklema, siplema; rassima, tööd rühmama; rutates midagi tegema, sekeldama, askeldama' rabama

rügama : rügada : rügan 'rasket tööd tegema, vahetpidamata, vaeva nähes töötama, rühmama; pingutusega liikuma, rühkima; tungima, pressima, trügima'
● ? soome van srmt rykätä 'krigistama, nagistama (linnu häälitsuse kohta)'
Võib olla läänemeresoome tüvi.

sudima2 : sudida : sudin 'rasket tööd tegema, pingutades töötama, rassima (sageli nigelate tulemustega); peksma, sugema'
?vene zudít 'õrritama, nokkima; peale käima, tüütama; peksma, taguma; (pähe) tuupima (koolipoiste keeles)'
Vt ka sudima1.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur