[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 11 artiklit

kalm : kalmu : kalmu 'hauaküngas'; mrd 'surnuaed'
liivi kālma 'haud; hauaküngas'
vadja kalmo, kalma 'hauaküngas; (hrl mitm) surnuaed'
soome kalma 'surm; surnu'; mrd 'manala; manala haldjas; (rahvausus) surnu poolt põhjustatud haigus, vähk; surnu silmis märgatav värvimuutus; pealiskiht, kile, hallitus; hauaküngas'
isuri kalmad (mitm) 'surnuaed'
Aunuse karjala kalmu 'haud; hauaküngas; surnuaed; surm'
lüüdi kalm(e͔) 'haud; hauaküngas'
vepsa koum 'haud; hauaküngas; (mitm) surnuaed'
? saami guolmmas 'kahvatu, kaame', guolbmat 'tõusta (kuu kohta)'
ersa kalmo 'haud'
mokša kalma, kalmə 'haud'
? neenetsi χalḿerᵊ 'surnukeha'
? eenetsi kamer 'surnukeha'
? kamassi kolmə 'surnu hing'
Läänemeresoome-mordva või koguni uurali tüvi. Kaheldav on oletus, et sõna võib olla uurali tuletis koolma tüvest. On ka arvatud, et germaani laen (sel juhul on samojeedi keelte sõnad teise päritoluga), ← alggermaani *skalman-, mille vasted on vanaülemsaksa scalmo 'taud' ja keskülemsaksa schalme 'katk, taud; surnukeha, raibe', või ← alggermaani *kalma-z, mille vaste on rootsi mrd kalm 'kivihunnik; vana hauaküngas'. Viimati nimetatud laenuallikat oletades peetakse sõna teistes läänemeresoome keeltes esinevates tähendustes 'haigus, surm, surnu' eri päritoluga tüveks.

kargama : karata : kargan 'hüppama; hüplema; paiskuma, viskuma; kiiresti, ootamatult toimuma, tekkima; põgenema; sugutama'; mrd 'jooksma; ringi hulkuma'
kargutama
liivi kargõ 'hüpata, karata, kiirustada; tõusta (päikese kohta); hammustada (koera kohta)'
vadja kargata 'põgeneda'
soome karata 'põgeneda; joosta; hüpata; lahti pääseda'
isuri karada 'põgeneda; hüpata, mängida; tantsida'
Aunuse karjala karrata 'joosta, hüpata, hullata; kaduma minna'
lüüdi kargaita 'ringi joosta, söösta, tormata'
vepsa karge͔ita 'tantsida'
? mari kuržaš 'jooksma (kahejalgse kohta)'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Vt ka karlips.

kohr : kohru : kohru 'üleskerkinud alt õõnes moodustis'
kore, kores
liivi koŗŗi 'soine; kohev, pehme'
soome van korho 'kohevaks tehtud kuiv hein'
Aunuse karjala korhota 'kerkida, tõusta'
lüüdi korhištada 'kergitada, (kõrvu) kikki ajada'
vepsa korhotōdāzhe 'tagajalgadele tõusta; pead tõsta'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kõhr ja kõrkjas.

kohuma : kohuda : kohun 'tõusma, keedes v käärides kerkima'
kohev
vadja kohota 'tõusta, kerkida, tärgata; üles tõusta'
soome kohota 'tõusta', kerkida'; van 'kohuda, kobrutada'
isuri kohoda 'tõusta, kerkida'
Aunuse karjala kohota 'tõusta, kerkida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi, mis sõnades kohama või kohkuma või kõhe.

kuu : kuu : kuu 'Maale lähim taevakeha; 28–31-päevane ajavahemik, 1/12 aastast'
liivi 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
vadja kuu 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
soome kuu 'kuu (taevakeha, hrv ajaühik)'; kuukausi 'kuu (ajaühik)'
isuri kuu 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
Aunuse karjala kuu 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
lüüdi kuu 'kuu (ajaühik)'; kuudoi 'kuu (taevakeha)'
vepsa ku 'kuu (ajaühik)'; kudmaine 'kuu (taevakeha)'
? Lule saami kuojijtit 'tõusta (kuu kohta)'
ersa kov 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
mokša kov 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
handi χŭw 'kuu (ajaühik)'
ungari 'kuu (ajaühik)', hold 'kuu (taevakeha)'
nganassaani kičežəə 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
kamassi ki 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
matori kistit 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
Uurali tüvi.

looma : luua : loon 'tekitama, tekkimise v olemasolu põhjuseks olema'
lojus, loode, loodus, loom, loomus, loonus-, lõim
liivi lūodõ 'ehitada; luua, midagi looma hakata'
vadja luvva 'luua, rajada; (kangast, sukka jne) luua, (kudumist) alustada; uudismaad teha; kuhja luua v teha; (sõnnikut vankrile koormasse) tõsta; võrke v noota vette lasta; (praamiga, parvega jne) üle vedada'
soome luoda 'luua; tekitada, sünnitada, kujundada; kühveldada, rookida; käärida, üles luua'
isuri loovva 'visata, loopida; võrke vette lasta; (kangast) luua; enneaegselt poegida'
Aunuse karjala luvva 'heinakuhja teha; (kangast) luua; visata, loopida, heita'
lüüdi luoda '(kangast) luua; kuhja teha; (sõnnikut koormasse) tõsta'
vepsa loda '(kangast) luua; uudismaad teha; kuhja teha'
Lule saami låkŋōt, lågŋit 'tõsta', låkŋånit 'tõusta, õhku tõusta'
? ersa ľijems '(kangast) looma; (viisku) alustama'
? mokša ľijəms '(kangast) looma; (viisku) alustama'
mari loŋaš 'tuulama; (pead) raputama; kiikuma, õõtsuma; kiigutama, kõigutama, väristama'
Läänemeresoome-mari või läänemeresoome-volga tüvi. Esialgne tähendus on olnud ilmselt 'heitma, üles v ära viskama'. Tuletise lõim tüves on toimunud muutus oõ. Tuletis lojus on ilmselt moodustatud mineviku kesksõnast ja s-liitest ning tähendus on olnud 'loodu', hiljem on tähendus kitsenenud, nt soome van srmt luodus 'loodud olend, koduloom'. Eesti keelest on tõenäoliselt laenatud liivi van lojū 'mära'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōm 'noodavedu; noodatäis; üks noodaveo kord' (← loomus 'noodatäis kalu; üks noodaveo kord; kalasaak üldse') ning liivi või eesti keelest läti loms 'kalasaak', mrd luōma 'kalasaak; püügikoht; -kord'. Vt ka loe, loobuma, looja, loopima, loosklema, loovutama.

nookuma : nookuda : noogun 'korduvalt üles-alla, edasi-tagasi v kahele poole liikuma'
noogutama, nook
Salatsi liivi nuok 'kummarduda, painduda'
soome nuokkua 'ripneda, longu vajuda; tukkuda'
Aunuse karjala hrv ńuokahtoakseh 'vaevaliselt istuma tõusta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas nokutama.

paisuma : paisuda : paisun 'mahult, ruumalalt suurenema; aine lisandumise tõttu suurenema, laienema; intensiivsuselt kasvama, tugevnema'
paistetama
liivi paizõ 'paisuda, tursuda; tõusta'
vadja paissua 'paistetada, tursuda; (nutma) puhkeda'
soome paisua 'paisuda, tursuda; laieneda, levida'
isuri paisua 'tõusta (vesi); paisuda, tursuda'
Aunuse karjala paiže 'paise, mädanik, koeranael'
lüüdi paiže͔ 'paise'
vepsa paiže͔ 'turse, (mäda)paise'
On arvatud, et võib olla tuletatud samast tüvest mis sõnas paistma.

süttima : süttida : süttin ~ sütin 'põlema minema, tuld võtma; valgustama hakkama'
lõunaeesti süttümä, kirderanniku süttümä
süütama
vadja süttüä 'süttida; puhkeda, paisuda'
soome syttyä 'süttida; puhkeda', mrd syteä 'lüüa, taguda, raiuda'
isuri süttüä 'süttida; tõusta (tormi kohta)'
Aunuse karjala süttüö 'süttida; puhkeda'
lüüdi šüďidä 'tõugata, lükata, torgata'
vepsa süttuda 'süttida', süťta 'torgata, pista, toppida'
On arvatud, et vana laen, ← algiraani *tseuče-, mille vaste on nt osseedi sūʒyn 'põletama, süütama, põlema'. Teisalt võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, jäljendab ränikiviga tulelöömise heli. Sõnas süütama on t vaste vokaalide vahelt kadunud.

tuhisema : tuhiseda : tuhisen 'kõlatut ühetoonilist heli tekitama (tule, tugeva õhuvoolu kohta); kiiresti liikuma, sõitma, libisema'; mrd 'tuikama, pakitsema, surisema'
soome tuhista 'nohiseda, puhiseda; sahiseda, suhiseda, tuhiseda (nt tuule kohta)'
Aunuse karjala tuhišta 'nohiseda, puhiseda; sahiseda, suhiseda, tuhiseda (nt tuule kohta)'
vepsa tuhe͔ita 'tupruda, pilvena keerelda, tõusta (suitsu, auru kohta)', tuhahtoitta 'heita, paisata, välja visata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades puhuma, suhisema, vuhisema. Vt ka tuhar ja tuhud.

tõusma : tõusta : tõusen 'ülespoole, kõrgemale liikuma; kõrgemaks muutuma, kerkima; (taimede kohta:) tärkama, kasvama; kõrguma, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma; (määralt, ulatuselt jne) suurenema, tugevnema, kiirenema; (tuju, meeleolu vms kohta:) paranema, ülenema; tekkima, ilmuma, (esile) tulema'
lõunaeesti nõsema, kirderanniku tous(e)ma, toisema
tõstma
liivi nūzõ 'ülespoole, kõrgemale liikuda'; nustõ 'ülespoole liigutada'
vadja nõisa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata; hakata v saada (tuleviku abitegusõnana); asendit muuta (aset võtta, asuda, ronida, minna, laskuda vms); minna, muutuda'; nõssaa 'ülespoole liigutada; (üles v läbi) kaevata; äratada, üles ajada'
soome nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; kõrgemaks muutuda, kerkida; kõrguda; kasvada, suureneda; paraneda; tekkida, ilmuda; alata'; nostaa 'ülespoole liigutada; üles võtta, korjata, noppida; parandada, edendada; püsti asetada; esile kutsuda, ärgitada, ajada; suurendada, lisada; välja v vastu võtta (nt raha)'
isuri noissa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata'; nostaa 'ülespoole liigutada'
Aunuse karjala nosta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; suureneda'; nostua 'ülespoole liigutada; kõrgemaks teha; ehitada, püsti panna; (midagi) alustada; suurendada, lisada'
lüüdi nosta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda'; nostada 'ülespoole liigutada'
vepsa nuu̯sta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; äratada; ülespoole liigutada'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et reeglipäratu muutus n > t tüve alguses on põhjaeesti murretes toimunud mõne t-algulise liite v grammatilise tunnuse mõjul, nt da-tegevusnimes *nous-ta > tõus-ta. tõstma on reeglipäratu esisilbi vokaaliarenguga läänemeresoome tuletis.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur