[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

rodu : rodu : rodu 'isikute, elusolendite v asjade rida; midagi järjestikku toimuvat v sarja moodustavat; ajaliselt järjestatud suur hulk'
On oletatud, et tüvi on vanavene või vene laen, ← vanavene rodŭ 'päritolu; perekond; sugukond, hõim; rahvas; kodumaa; tõug; liik, laad, sort' või ← vene rod 'sugu, suguvõsa; sugukond; sugupõlv; liik, sort, laad, viis'. Selles on kaheldud tähenduserinevuse tõttu. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve rood2 reeglipäratu variant. See on kaheldav seetõttu, et rodu esineb kirjalikes allikates varem kui rood2.

selts : seltsi : seltsi 'organisatsioon, ühing; olendite v esemete juuresolek; kaaslane'; kõnek 'liik, sort, tõug'
← alamsaksa selleschop, selschop, seltschop 'ühing, selts, kaubandusühing, kompanii; kaaslased, seltsilised'
Laenatud on ka teine samatüveline sõna, sell. Eesti keelest on laenatud vadja seltsi 'selts, artell, ühistu', soome mrd seltsi 'rühm, seltskond', isuri seltsi 'tüüp, eeskuju, mudel; rühm, seltskond' ja eestirootsi sälts 'liik, selts; ühing, selts; seltskond', säls 'seltskond', sells 'seltskond; hülgeküttide meeskond'.

sohk : sohi : sohki 'pettus; petis'; mrd 'teenistus, äri; kõrval-, lisateenistus'
? ← vene kõnek žoh 'petis, kelm, tüssaja'
Teisalt võib olla saksa laenu (t)soht variant, ← saksa Zucht 'tõug, sort'. On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

sugu1 : soo : sugu 'sigimist võimaldav rakkude, elundite ja isendite kahetaolisus; ühistest esivanematest põlvnevad isikud; põlvkond; sort'
◊ soetama, suge, sugu2
● liivi su’g 'sugulane; sugu, sugulus; liik'
vadja suku 'suguselts, sugulased, suguvõsa; sugupool, sugu; sugupõlv; tõug, liik'
soome suku 'sugu, suguselts'
isuri sugu 'sugu, sugulased; tõug'
Aunuse karjala sugu 'sugu, suguselts'
lüüdi sugu liitsõnas suguheimo 'sugulane'
vepsa sugu 'sugu, suguselts'
saami sohka 'sugu, suguselts'
Võib olla indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *su-H-, mille vaste on vanaindia sū́te (oleviku ains 3P) 'sünnitab, sigitab'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi suko, soko, sogo 'suguvõsa, perekond; sugu, liik, tõug'; änt suko 'mitte sugugi', läti mrd suga, pa sugai 'vähe, vähehaaval' ja võib-olla ka läti mrd suga 'sugu, perekond; liik, tõug; järeltulijad'. Vt ka misuke, sihuke, suisa.

tõug1 : tõu : tõugu 'suvivili'
? ← algiraani *towko-, *tauka- 'idu, seeme [?]'
● vadja tõuko 'suvivili'
soome touko 'kevadised põllutööd, kevadkülv; suvivili'
isuri tougo 'suvivili'
Aunuse karjala tougo 'suvivili'
lüüdi toug 'suvivili, külvatud kaer ja oder'
ersa tundo 'kevad'
mokša tunda 'kevad'
? udmurdi tud liitsõnas tudvu 'suurvesi, üleujutus', tuli̮s 'kevad'
? komi tuni̮ 'lisanduma, juurde tulema; tõusma (vee kohta)', tuli̮s 'kevad'
handi tɔw, tɔwĭ, tăwi 'kevad'
mansi tūja 'kevad'
ungari tavasz 'kevad'
Vt ka tõug2, tõugjas.

tõug2 : tõu : tõugu 'mingi kodulooma isendite kogum, mida iseloomustavad ühtne põlvnemine ning kodustamise ja pidamise kestel kujunenud ühesugused pärilikud omadused; pärilike omaduste v etniliste tunnuste poolest kokku kuuluvad inimesed, sugu; liik, sort, laad'
○ kirderanniku toug
? ← balti
leedu daug 'palju'
läti daudz 'palju'
On ka arvatud, et sama tüvi mis tõug1.

tõugjas : tõugja : tõugjat 'Kesk- ja Ida-Euroopa mageveekogudes elav soojalembene röövkala (Aspius aspius)'
● ? soome toutain 'tõugjas'
Soome sõna on vasteks juhul, kui eesti keeles on sõna algsem kuju olnud murretes esinev tõudjas, tõudas , mis hiljem on moondunud rahvaetümoloogilisel seostamisel tüvega tõug1. Teisalt võib sõna ollagi tuletis tüvest tõug1.