[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

seik : seiga : seika 'asjaolu, asjalugu, asi'
← soome seikka 'asjaolu; tõsiasi; seisukoht'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on karjala keelest laenatud, ← karjala šeikka 'töö; vahend, nipp; asjaolu; probleem'. Laenatud on ka sama tüve tuletis seiklema. Vt ka tõik.

tõik : tõiga : tõika 'fakt, tõsiasi; asjaolu, seik'
1920. aastatel loodud tehistüvi, moodustatud tüvede tõsi ja seik koondamisel.