[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kihvatama : kihvatada : kihvatan 'torgatama, sähvatama; järsku vihastuma v ärrituma'; mrd 'kiljatama'
○ lõunaeesti kiuhatamma 'kilkama'
● ? soome mrd kiuhkata 'riielda, tõrelda', kiuhkoa 'raiuda, lõikuda', kiuhkaista 'lüüa, rehmata'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nihvama, sihvama ja vihvatama. Eesti keeles on häälikud tüves kohad vahetanud. Vt ka kihv.

naaklema : naagelda : naaklen 'sõnelema, jagelema'
◊ naakmann
● soome van srmt naakuttaa 'tülitseda, riielda, tõrelda; manguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades naaksuma, nääklema ja kaaklema. naakmann on moodustatud liitelaadse elemendiga -mann.

riid : riiu : riidu 'sõbralike suhete katkemine v katkestamine, tüli'
← algskandinaavia *strīþa-
vanaislandi stríð 'riid, sõda'
rootsi strid 'võitlus, lahing; vastuolu; vaidlus, tüli'
● liivi rīḑļõ 'tõrelda, sõimata'
Salatsi liivi rīd 'riid'
vadja riito 'riid, tüli', riďďõlla 'riielda, tülitseda, sõimelda; vaielda'
soome riita 'riid, tüli; vaidlus, erimeelsus, lahkheli; sekeldus, pahandus; hagi'
isuri riida 'riid, tüli'
Aunuse karjala riidu 'riid, tüli'
lüüdi riid 'riid, tüli'
vepsa ŕid 'tüli, vaidlus'

sõitma : sõita : sõidan 'mingi liiklusvahendiga liikuma; reisima'
○ kirderanniku soitama
◊ sõitlema
● liivi sõitõ 'karistada, peksta'
vadja sõittaa 'tõrelda, riielda, sõidelda; sõita'
soome soida 'heliseda; kõlada; mängida (muusika)', soittaa 'mängida (pilli)'; mrd 'kiiresti sõita; joosta; ära ajada'
isuri soittaa 'mängida (pilli); kiiresti liikuda; sõita'
Aunuse karjala šoijata 'lüüa; piitsutada'
lüüdi soittoa 'mängida (pilli); tuksuda'
vepsa soitta 'sarve puhuda, vilespilli mängida; kopsida, taguda'
saami čuojahit 'mängida (pilli)'
? mari šoktaš 'mängima (pilli); kostma'
? handi sĭj 'hääl; kõne; kuulujutt; teadmine'
? mansi suj 'kõne; hääl; kisa, lärm; uudis'
? ungari zaj 'müra, lärm'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Kui tegemist on soome-ugri tüvega, on esialgne tähendus võinud olla 'helisema, kõlama' ning sellest on arenenud tähendused 'sõitma' ja 'riidlema, sõitlema'. On ka arvatud, et esialgne tähendus on jäljendanud hoopis liikumise või liigutuse tekitatud heli. Vt ka soiguma, sõimama.

tore : toreda : toredat 'meeldiva välimusega, ilus, nägus; meeldiva olemisega, sümpaatne; ülimalt meeldiv, suurepärane; uhke, ülbe, üleolev; üsna suur'
◊ tõre, tõrelema
● vadja torua 'tõrelda, riielda'
soome tora 'sõnelus, tüli, vaidlus'
isuri torruua 'tõrelda, riielda'
Aunuse karjala tora 'kaklus, kähmlus; lahing; (mitm) sõda'
lüüdi tora 'kaklus, kähmlus'
vepsa tora 'kaklus, kähmlus; tüli, sõim'
saami doarru 'kaklus, kähmlus, võitlus, lahing'
? ersa ťuŕems 'kaklema; võitlema'
? mokša ťuŕəms 'kaklema; võitlema'
mäemari torlem (oleviku ains 1P) 'tõrelen, noomin'
? ungari dorgál 'tõrelema, noomima'
neenetsi taroʔ- 'käsitsi võitlema, maadlema'
eenetsi taru- 'maadlema'
nganassaani tora- 'maadlema'
sölkupi ćār 'kuritegu, riid, viha'
matori toro- 'maadlema'
Uurali tüvi. Esitatud ersa ja mokša vastet on teisalt peetud tõrjuma vasteteks. Eesti keeles on toimunud tähendusmuutus 'pahane' > 'ülbe, uhke' > 'uhke, suurepärane' > 'meeldiv'. Sugulaskeeltele lähem tähendus on säilinud tüve rööpvariandis, milles o > õ (tõre, tõrelema). Vt ka torisema, tõrkuma.