[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaagutama : kaagutada : kaagutan '(kanade v hanede kohta:) häälitsema'
● liivi kōkštõ, kōkstõ 'kaagutada'
vadja kaakattaa 'kaagutada; prääksuda'
soome kaakattaa 'kaagutada; kõõrutada'
isuri kaagattaa 'kaagutada'
Aunuse karjala kuakattua 'kaagutada; tõrelda'
lüüdi kakattada 'kaagutada; kõõrutada'
vepsa kakatada 'kaagutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi samatähenduslikke häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt saami gahkkat, gahkkit 'kaagutada; kogelda', ersa gagaksńems 'kaagutama', mokša gagams 'kaagutama (hane kohta)', ja naaberkeeltes, nt läti mrd kākāt 'kaagutama'.

kihvatama : kihvatada : kihvatan 'torgatama, sähvatama; järsku vihastuma v ärrituma'; mrd 'kiljatama'
○ lõunaeesti kiuhatamma 'kilkama'
● ? soome mrd kiuhkata 'riielda, tõrelda', kiuhkoa 'raiuda, lõikuda', kiuhkaista 'lüüa, rehmata'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nihvama, sihvama ja vihvatama. Eesti keeles on häälikud tüves kohad vahetanud. Vt ka kihv.

kiruma : kiruda : kirun 'ägedasti pahandama, sajatama, vanduma; vandumissõnu lausuma'
● vadja tširoa 'kiruda, vanduda; (ära) needa'
soome kirota 'kiruda, vanduda; needa'
isuri keroda 'kiruda, vanduda'
Aunuse karjala kirota 'sõimata, tõrelda; needa; loitsimise, manamise kaudu millekski muutuda'
lüüdi kirota 'sõimata, tõrelda'
vepsa kirota 'sõimata, tõrelda'
saami garrudit 'kiruda, vanduda; needa'
Läänemeresoome-saami tüvi. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on läänemansi kor-, k_oar- 'tõrelema; vanduma, sõimama' ja handi χorəm- 'vihastuma'.

naaklema : naagelda : naaklen 'sõnelema, jagelema'
◊ naakmann
● soome van srmt naakuttaa 'tülitseda, riielda, tõrelda; manguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades naaksuma, nääklema ja kaaklema. naakmann on moodustatud liitelaadse elemendiga -mann.

riid : riiu : riidu 'sõbralike suhete katkemine v katkestamine, tüli'
← algskandinaavia *strīþa-
vanaislandi stríð 'riid, sõda'
rootsi strid 'võitlus, lahing; vastuolu; vaidlus, tüli'
● liivi rīḑļõ 'tõrelda, sõimata'
Salatsi liivi rīd 'riid'
vadja riito 'riid, tüli', riďďõlla 'riielda, tülitseda, sõimelda; vaielda'
soome riita 'riid, tüli; vaidlus, erimeelsus, lahkheli; sekeldus, pahandus; hagi'
isuri riida 'riid, tüli'
Aunuse karjala riidu 'riid, tüli'
lüüdi riid 'riid, tüli'
vepsa ŕid 'tüli, vaidlus'

sõimama : sõimata : sõiman 'kedagi valimatute sõnadega halvustama, selliselt oma pahameelt v viha avaldama'
○ kirderanniku soimama
● liivi suoimõ 'sõimata; tõrelda; laimata'
vadja sõimata 'sõimata; laimata'
soome soimata 'laita, noomida; süüdistada; sõimata'
Aunuse karjala soimata 'ette heita, süüdistada'
Läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas sõitma. Eesti keelest võib olla laenatud läti zaimot 'mõnitama'.

sõitma : sõita : sõidan 'mingi liiklusvahendiga liikuma; reisima'
○ kirderanniku soitama
◊ sõitlema
● liivi sõitõ 'karistada, peksta'
vadja sõittaa 'tõrelda, riielda, sõidelda; sõita'
soome soida 'heliseda; kõlada; mängida (muusika)', soittaa 'mängida (pilli)'; mrd 'kiiresti sõita; joosta; ära ajada'
isuri soittaa 'mängida (pilli); kiiresti liikuda; sõita'
Aunuse karjala šoijata 'lüüa; piitsutada'
lüüdi soittoa 'mängida (pilli); tuksuda'
vepsa soitta 'sarve puhuda, vilespilli mängida; kopsida, taguda'
saami čuojahit 'mängida (pilli)'
? mari šoktaš 'mängima (pilli); kostma'
? handi sĭj 'hääl; kõne; kuulujutt; teadmine'
? mansi suj 'kõne; hääl; kisa, lärm; uudis'
? ungari zaj 'müra, lärm'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Kui tegemist on soome-ugri tüvega, on esialgne tähendus võinud olla 'helisema, kõlama' ning sellest on arenenud tähendused 'sõitma' ja 'riidlema, sõitlema'. On ka arvatud, et esialgne tähendus on jäljendanud hoopis liikumise või liigutuse tekitatud heli. Vt ka soiguma, sõimama.

tore : toreda : toredat 'meeldiva välimusega, ilus, nägus; meeldiva olemisega, sümpaatne; ülimalt meeldiv, suurepärane; uhke, ülbe, üleolev; üsna suur'
◊ tõre, tõrelema
● vadja torua 'tõrelda, riielda'
soome tora 'sõnelus, tüli, vaidlus'
isuri torruua 'tõrelda, riielda'
Aunuse karjala tora 'kaklus, kähmlus; lahing; (mitm) sõda'
lüüdi tora 'kaklus, kähmlus'
vepsa tora 'kaklus, kähmlus; tüli, sõim'
saami doarru 'kaklus, kähmlus, võitlus, lahing'
? ersa ťuŕems 'kaklema; võitlema'
? mokša ťuŕəms 'kaklema; võitlema'
mäemari torlem (oleviku ains 1P) 'tõrelen, noomin'
? ungari dorgál 'tõrelema, noomima'
neenetsi taroʔ- 'käsitsi võitlema, maadlema'
eenetsi taru- 'maadlema'
nganassaani tora- 'maadlema'
sölkupi ćār 'kuritegu, riid, viha'
matori toro- 'maadlema'
Uurali tüvi. Esitatud ersa ja mokša vastet on teisalt peetud tõrjuma vasteteks. Eesti keeles on toimunud tähendusmuutus 'pahane' > 'ülbe, uhke' > 'uhke, suurepärane' > 'meeldiv'. Sugulaskeeltele lähem tähendus on säilinud tüve rööpvariandis, milles o > õ (tõre, tõrelema). Vt ka torisema, tõrkuma.

tõrelema : tõrelda ~ tõreleda : tõrelen 'kurjustama, kellegagi pahandama' tore