[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaevama : kaevata : kaevan 'labidaga süvendit tegema; puskama, sarvedega tõukama'; mrd 'torkima; (välja) õõnestama'
○ lõunaeesti kaibma, kaivma, kirderanniku kaivama
◊ kaev
● liivi kouvõ 'labidaga süvendit teha; puskida'
vadja kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; puskida; (kartuleid) võtta; (välja) tuua v võtta v kiskuda, (ära) võtta v rebida'
soome kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; maha matta'
isuri kaivaa 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada; (üles) tõsta, välja kiskuda (nt hobust); eemaldada, välja võtta'
Aunuse karjala kaivua 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada'
lüüdi kaivada 'labidaga süvendit teha; uuristada, puurida; välja kiskuda'
vepsa ke͔ida, kaida 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; välja võtta, välja tõmmata'
saami goaivut 'ammutada; kaevata, kaapida (lund)'
ersa kajams 'heitma, viskama; kallama; panema, asetama; ära võtma (riideid)'
mokša kajams 'viskama, külvama; kallama; ära võtma (riideid)'
mari kuaš 'labidaga tõstma, kühveldama'
udmurdi kujani̮ 'viskama; (maha) jätma; välja heitma; vallandama; kukutama'
komi kojni̮ 'ammutama, välja valama; üle v täis valama, (peale) loksutama, leili viskama'
ungari hajít 'heitma, viskama'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et esitatud ersa, mokša, udmurdi, komi ja ungari vasted on teise päritoluga ning tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on (lisaks esitatud saami ja mari vastele) hoopis ersa kojme 'labidas', mokša kajmä 'labidas' ning võib-olla ka neenetsi śíwa 'labidas, kühvel', eenetsi sea 'labidas', nganassaani kaibu 'labidas', kamassi kō 'labidas; aer'.

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
◊ kisa1
● liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

nühkima : nühkida : nühin '(edasi-tagasi liigutades) hõõruma'
● soome mrd nyhkiä 'tirida, kiskuda; müksata, tõugata'
karjala nühkütteä '(tõmmates) jõnksutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et kujunenud nügima tüve segunemisel läänemeresoome-volga tüvega, mille vasted on vadja nühtääg 'rebida, kiskuda', soome nyhtää '(välja) kiskuda, katkuda, kitkuda', Aunuse karjala ńühtie '(välja) tõmmata, katkuda, kitkuda', lüüdi ńühťidä '(välja) tõmmata, katkuda, kitkuda', vepsa ńühťťä '(välja) tõmmata, katkuda, kitkuda; närida, näsida', ersa ńevťams 'välja tõmbama, katkuma, kitkuma', mokša ńef́ťǝms '(lõhki) rebima; katkuma, kitkuma' ja mari ńə̑ktaš 'nülgima' (ning mis omakorda võib samuti olla nügima tüve tuletis).

räästima : räästida : räästin 'katki kiskuma, rebima, kraapima'; mrd 'koorima'
● vepsa ŕästta 'välja tõmmata; lahti v maha rebida; vägisi ära võtta; rebida, tõmmata, sikutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane tagavokaalne tüvi, mille vasted on liivi rō’stõ 'puruks rebida, tükkideks kiskuda', soome raastaa 'puruks rebida; lahti rebida; riivida; lohistada, tirida', Aunuse karjala ruastua 'kiskuda, kraapida; röövida, ära võtta; ägedalt, hoogsalt, jultunult midagi teha', lüüdi ruastada, roastada, ruaštada '(puruks) rebida, kriimustada; vägisi ära võtta' ja vepsa rastta 'välja tõmmata; lahti v maha rebida; vägisi ära võtta; rebida, tõmmata, sikutada'. Lähedane tüvi on ka nt sõnas raasima.

ründama : rünnata : ründan 'kallale tungima, peale tungima; millegagi v kellegagi aktiivselt tegevuses olema; tõtates liikuma, tormama'
← soome rynnätä 'tormata, söösta, joosta; püsti karata'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõnas on läänemeresoome tüvi, mille vasted on isuri rünnädä 'tormata, söösta; kuhjuda (rüsijää kohta) [?]', rünniä 'tõmmata, kiskuda', karjala rünnisteä 'ponnistada, pingutada; tormata, söösta [?]' ning tõenäoliselt ka murdesõna ründama 'rühmama, rügama, rahmeldama; hulkuma'.

rüüstama : rüüstata : rüüstan 'hävitades, röövides laastama, tühjaks, paljaks riisuma; lõhkuma ja lagastama'
● ? liivi rīštõ, rǖštõ 'haarata, kahmata, midagi vägivaldselt teha; kühveldada'
vadja rööset 'röövida, riisuda; varastada'
soome ryöstää 'röövida, riisuda; ära v endale võtta; end lahti rebida, valla pääseda'
isuri rööstää 'röövida, riisuda; ära võtta'
Aunuse karjala rüöstiä 'röövida, riisuda; ära võtta; tormata, kihutada [?]'
lüüdi rüöstäüdüdä 'end lahti rebida'
vepsa röstta 'välja kiskuda, kitkuda, tõmmata'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Vadja vaste võib olla isuri või soome keelest laenatud.

tõmbama : tõmmata : tõmban '(kä(t)ega) enda poole v mingis suunas liikuma panema, vedama; (laiali) laotama, pingule venitama; (käega) mingit pinda mööda libistama; viipama; virutama, lööma; (selga, kätte, jalga, pähe) panema v (seljast, käest, jalast, peast) võtma; midagi mingisse asendisse v seisundisse viima; (midagi) sisse hingama; (materjalide, esemete kohta:) endasse imema; valmimisprotsessi lõpuni seisma, hauduma'
○ kirderanniku tembama, tombama
← balti
leedu tempti 'tõmbama, tirima; tassima; venitama; vedama'
läti tiept 'ulatama; kõvasti hoidma; kangekaelne olema'
● liivi tõmbõ 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vadja tõmmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; tõmbuda; suitsetada, sisse hingata'
soome temmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; virutada, lüüa'
isuri temmada 'tõmmata, kiskuda, tirida; laulu jorutada; petta, tüssata'
Aunuse karjala temmata 'haarata; eemale v välja v kaasa v ära tõmmata, tirida; hoogsalt midagi teha, rabada'
lüüdi ťembaita 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vepsa ťembe͔ita '(välja) tõmmata'
Bumeranglaenuna võib eesti keelest laenatud olla läti mrd tembīt 'lohistama'. Vt ka temp2.