[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

käänama : käänata : käänan 'pöörama, keerama, painutama'
● Salatsi liivi ḱänn, ḱenn 'käänata, keerata'
vadja tšääntää 'käänata, pöörata, keerata'
soome kääntää 'pöörata, keerata; tõlkida'
isuri kääntää 'pöörata, keerata'
Aunuse karjala kiändiä 'pöörata, keerata; painutada; tõlkida'; kiändüö 'käänduda; tagasi tulla'
lüüdi kiändüdä 'käänduda'
vepsa käta 'käänata, pöörata'
? udmurdi koži̮ni̮ 'kõrvale keerama, kõrvale astuma'
? komi kežni̮ 'keerama, kõrvale keerama'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Permi keelte vasted on ebakindlad häälikulistel põhjustel.

väänama : väänata : väänan 'painutama, kõverdama; oma kohalt kangutama; moonutama'
● liivi vǟndõ 'punuda; mässida, mähkida; kinni siduda'
vadja vääntää 'väänata, maha murda; pöörata, keerata; kaarutada; tõlkida'
soome vääntää 'väänata, keerata, painutada'
isuri vääntää 'väänata, keerata; ümber pöörata'
Aunuse karjala viändiä 'väänata, painutada'
lüüdi viättä 'mängida; tantsida; pilli mängida'
vepsa väta 'mängida; pilli mängida'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *wenda-, mille vaste on nt saksa winden 'mässima; kerima; käest ära väänama v kiskuma'. Vt ka väntama, vänts ja väät.