[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

täht : tähe : tähte 'öösel taevas heleda täpina paistev taevakeha; kiirjalt kulgevate harudega kujund; kirjas hääliku v häälikuühendi tähistamise märk; kirjalik tõend vm ametlik paber; (tunnus)märk'
◊ tähendama, tähtis
● liivi tē’ḑ '(taeva)täht; märk; jälg; sedel, tõend, paber'
vadja tähti '(taeva)täht; hinne'; tähe '(taeva)täht; säde'
soome tähti '(taeva)täht; tärn'
isuri tähti '(taeva)täht; märk'
Aunuse karjala tiähti '(taeva)täht; märk; lauk, tähn; (haava vms) arm'
lüüdi ťiähť(i) '(taeva)täht; märk'
vepsa ťähť, ťähtaz '(taeva)täht'
saami mrd dásti '(taeva)täht; lauk, tähn'
ersa ťešťe '(taeva)täht'
mokša ťäšťä '(taeva)täht; märk'
mari tište '(nime)märk'
Läänemeresoome-volga tüvi. Vt ka tähn, tärk.

tärlendama : tärlendada : tärlendan 'tähtedes särama'
Tõenäoliselt sõnade tärn ja pärlendama, pärl, koondamisel moodustatud tehistüvi.

tärn : tärni : tärni 'kiirjalt haruline ese, kujund vms'
← saksa Stern '(taeva)täht; tähekujuline märk, tärn; orden'
Vt ka tärlendama.