[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

laik : laigu : laiku 'ümbrusest värvitooni vm poolest erinev väike pinnaosa'
← alggermaani *blaik(ⁱj)ōn-, *blaika-z
vanaislandi bleika, bleikja 'valge värv', bleikr 'kahvatu, kahkjas'
soomerootsi bleka 'veel kasvavale puule kirvega löödud märk'
rootsi mrd blaikå 'valge koht maas'
● ? liivi laik 'lauguga loom; lauk looma otsaesisel'
vadja laikko 'narmas'
soome laikka, laikkale 'laastust suurem puutükk; liist; suur täpp', laikku, plaikku 'täpp, tähn, plekk'
Aunuse karjala laikku 'täpp; sula koht kevadjääs'
Sama germaani tüvi võib olla laenatud sõnas lõikama. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, pleekima.

täpp : täpi : täppi 'väike ümmargune laik; graafiline märk, punkt'
◊ täpne
● soome mrd täppä 'täpp, plekk, laik, punkt'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd täppi, täppy 'täpp, plekk, laik' ja eestirootsi täpp, tapp 'täpp, väike plekk'.