[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

laik : laigu : laiku 'ümbrusest värvitooni vm poolest erinev väike pinnaosa'
← alggermaani *blaik(ⁱj)ōn-, *blaika-z
vanaislandi bleika, bleikja 'valge värv', bleikr 'kahvatu, kahkjas'
soomerootsi bleka 'veel kasvavale puule kirvega löödud märk'
rootsi mrd blaikå 'valge koht maas'
● ? liivi laik 'lauguga loom; lauk looma otsaesisel'
vadja laikko 'narmas'
soome laikka, laikkale 'laastust suurem puutükk; liist; suur täpp', laikku, plaikku 'täpp, tähn, plekk'
Aunuse karjala laikku 'täpp; sula koht kevadjääs'
Sama germaani tüvi võib olla laenatud sõnas lõikama. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, pleekima.

mumm2 : mummu : mummu 'suurem ümmargune täpp; nupuke, nups'
● liivi mūma (osastav mummõ) 'sääremari; kalamari'
isuri mummukkaine 'konnapoeg, kes ei ole veel täielikult välja arenenud'
karjala mummero 'väike laps v loom; kohmitseja', mummoi 'raas, iva; tükike'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis mumm1.

pilkama : pilgata : pilkan 'sõnades halvustama v naeruväärseks tegema'
← alggermaani *blika
rootsi mrd blick 'hele sälk, täke puus', bläcka 'puid märkima (langetamiseks)'
● liivi pilkõ, pilktõ 'pilgata'
vadja pilkko, pilkku 'lauk(pea), lauguga (hobuse v lehma kohta, kel valge vööt laubal ja ninal)', pilkata 'pilgata, halvustada, häbistada'
soome pilkka 'pilge, naeruvääristamine; sälk, täke, sisselõige'
isuri pilkka 'pilge, naeruvääristamine'
Aunuse karjala pilku 'täpp, laik, märk; sälk, täke'
lüüdi pilkeh 'laik, täpp'
vepsa pilki̮ida 'tükeldada, lõhkuda (puid, liha)'
Laenamisel on läänemeresoome keeltes häälikud kohad vahetanud. Esialgne tähendus on olnud 'sälk, märk', ka eesti murretes on pilk 'laik'. Pilkamise tähendus on üle kantud, pilge on n-ö häbimärk. Sama germaani tüvi võib olla pilkuma laenuallikas.

silm1 : silma : silma 'inimese ja enamiku loomade paariline nägemiselund; pilk; miski kujult v pinnalt silma meenutav'
◊ silm2
● liivi sīlma 'silm; silmus; kitsas laht'
vadja silmä 'silm; lemmik, armsam; suka-, võrgusilm; avaus; laugas, mülgas; (mitm) prillid', silmu 'kalalaadne'
soome silmä 'silm; pilk; laugas, veesilm; rõngas, auk; punkt, täpp', mrd silmu 'kalalaadne'
isuri silmä 'silm', silmu 'kalalaadne'
Aunuse karjala silmü 'silm'
lüüdi šilm 'silm'
vepsa siľm 'silm; võrgu-, noodasilm'
saami čalbmi 'silm'
ersa śeľme 'silm'
mokša śeľmä 'silm'
mari šińč́a 'silm'
udmurdi śin 'silm'
komi śin 'silm'
handi sem 'silm'
mansi sam 'silm'
ungari szem 'silm'
neenetsi sæwᵊ 'silm'
eenetsi sei 'silm'
nganassaani śäime 'silm'
sölkupi saji 'silm'
kamassi sima, simᵊ 'silm'
matori sīme 'silm'
Uurali tüvi. Kalalaadse silmu nimetus on ilmselt lõpuse- ja ninaavade järgi, mida on peetud silmadeks, vrd saksa Neunauge 'kalalaadne', Auge 'silm', rootsi nejonöga 'kalalaadne', öga 'silm'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sil(l)m 'kitsas väike laht' ja baltisaksa Silme 'sügavale maismaasse tungiv laht'.

tipp1 : tipu : tippu 'millegi väljaulatuv (terav) ülaosa, hari; millegi ahenev lõpposa'
← alamsaksa tip 'teravik, tipp, latv; täpp, punkt'
← rootsi tipp 'ots, tipp'

tipp2 : tipi ~ tipu : tippi ~ tippu mrd 'täpp'
? ← alamsaksa stip 'täpp, punkt'
? ← alamsaksa tip 'täpp, punkt; teravik, tipp, latv'
Võib ka olla häälikuliselt ajendatud omatüvi, lähedane tüvi on nt täpp. Kirjakeeles esineb ainult liitsõnas tipitäpiline.

trips : tripsu : tripsu 'väike olend v asi; täpp; raas, kübe'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kribu.

tsipa : tsipa : tsipat 'natuke, veidike'
● liivi sipā 'tilk; punkt, täpp'
? soome mrd sipakka '(paberi)riba, tükike, pala'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas siputama. Lähedane tüvi on nt tiba. Kirjakeeles on kasutusele tulnud sõna Võru ja Tartu murde variant. Murretes on tuntud ka variant sipake.

tähn : tähni : tähni 'laiguke, täpp'
● soome van srmt tähne 'värvilaik, -täpp, plekk'
saami násti 'täht; vöö naast'
Inari saami täsni 'täht; lauk loomal'
Võib olla tüve täht vana rööpvariant. Saami vastes násti on häälikud kohad vahetanud. Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud.

täpne : täpse : täpset 'täiesti õige, tegelikkusele v millelegi etteantule vastav, vigadeta; põhjalik, üksikasjalik, konkreetne; üksühene, kõrvalekaldumatu, hoolikas, kõiki nõudeid arvestav; otse sihtmärki tabav' täpp

täpp : täpi : täppi 'väike ümmargune laik; graafiline märk, punkt'
◊ täpne
● soome mrd täppä 'täpp, plekk, laik, punkt'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd täppi, täppy 'täpp, plekk, laik' ja eestirootsi täpp, tapp 'täpp, väike plekk'.