[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ird : irru : irdu 'millestki lahti tulnud osa või asi'
← soome irti 'lahti, valla, vabaks; välja; vaba'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tüvi on kitsalt levinud ka eesti murretes. Tegemist on läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvega, mille vasted teistes sugulaskeeltes on vadja irtää 'lahti, valla', isuri irdi 'lahti', Aunuse karjala iral 'väljas, õues; taga', lüüdi iral 'väljas', vepsa irdal 'väljas, õues'; ird 'tänav' ja võib-olla ka mari örδə̑ž 'külg; kõrvaline' ja komi ord 'juurde'. Teise seisukoha järgi on läänemeresoome keelte tüvi balti laen, ← balti *ir-, mille vasted on leedu irti 'lagunema' ja läti irt 'lagunema, irduma'.

kadalipp : kadalipu : kadalippu '16.-19. sajandi peksukaristus, kus pekstav pidi vastastikku rivistatud peksjate vahelt läbi minema'
← vanarootsi gatulopp, gatulöp 'kadalipp'
Laenuallikas on liitsõna, vrd rootsi gata 'tänav' ja rootsi lop(p) 'jooks'. Laenu muganemist on mõjutanud rahvaetümoloogiline tõlgendus, sõna lõpuosa on seostatud tüvega lipp2.

kuja : kuja : kuja 'kitsas tee v läbikäik'; mrd '(karja)tänav'
← soome kuja 'kitsas tee v tänav'
Tüvi on soome keelest laenatud kirderannikumurretesse, kust see on toodud kirjakeelde. Soome tüvi on germaani laen, ← alggermaani *kwījō, mille vaste on nt norra kvi 'karjatara, aedik'. Teiste läänemeresoome keelte vasted on vadja kuja '(küla)tänav, -tee', isuri kuja 'katusealune; õu; kitsas tänav', Aunuse karjala kujo 'taraga piiratud läbikäik v tee', lüüdi kujo 'taraga piiratud läbikäik v tee', vepsa kujo 'taraga piiratud läbikäik v tee'.

prügi : prügi : prügi 'tarbetu puru, rämps, jäätmed'
○ rügi
← alamsaksa brugge 'sild, tänav'
Alamsaksa sõna on algselt tähendanud kaigastest tammi, tammi põhja kindlustamiseks oli vaja ka kive, liiva ja prahti. Eesti keeles on laensõnaga esialgu tähistatud tänavasillutist, see tähendus on säilinud tegusõnas prügitama 'teed v pinnast (peenema) sillutisega katma, sillutama'. Selleks kasutati kivi-, puidu- jm jäätmeid ning nii on hakatud nimetama ka igasugust rämpsu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi prige, priki, prugi 'mustus, jäätmed' ja baltisaksa Prüggi 'igasugused raasukesed'. Vt ka sild.

tanum : tanuma : tanumat 'külatänav' tänav

tunavu 'mullu'
Kuluvorm sõnaühendist *tuna vootõna ~ *tuna vootna (sõnade too ja voos oleva käände vormid vanas ajalises tähenduses). Analoogiliselt on kujunenud tänavu.

tänav : tänava : tänavat 'ühelt v mõlemalt poolt majade, tarade vms piiratud (kõnniteedega varustatud) linna- vm asula tee'
◊ tanum
← algskandinaavia *tanχu-, *tanχwia-
vanaislandi tá 'kõvaks tallatud koht maja ees; aiaga ääristatud tee'
rootsi tå, tåg 'külatänav; mõlemalt poolt aiaga ääristatud tee; karjatänav; aiaga piiratud karjamaa (lauda lähedal)'
● vadja tanava 'tänav; (kinnine) siseõu'
soome tanhua 'karjaaed; karjatänav; õu; varjualune (karja jaoks)'
isuri tanvas, tanhava 'karjapidamishoone; talumaja majanduspool (kus ei elata); lauda, talli katusealune', tanava 'hoonetevaheline õu'
Aunuse karjala tahnut, tanhud 'karjaõu; laut, tall'
lüüdi tahn(e͔) 'varjualune (karja jaoks); ehitiste vaheline õu; laut'
vepsa tannaz 'laut; karjaõu'
Esisilbi a > ä on reeglipäratu vokaalimuutus, murretes esineb ka algupärase vokaaliga variante tanav, tanev.

tänavu 'käesoleval aastal'
Kuluvorm sõnaühendist *tänä vootõna ~ *tänä vootna (sõnade tema ja voos oleva käände vormid vanas ajalises tähenduses ). Analoogiliselt on kujunenud tunavu.

uulits : uulitsa : uulitsat van 'tänav'
← vene úlica 'tänav'

voos : voe : voot 'aastane viljasaak'
◊ voodama
● liivi ūož- liitsõnas ūožri’ggõz 'suverukis'
vadja voosi 'aasta'
soome vuosi 'aasta'
isuri voos 'aasta'
Aunuse karjala vuozi 'aasta'
lüüdi vuož 'aasta'
vepsa voź 'aasta'
saami vūhtii väljendis vūhtii váldit 'arvesse võtta'
lõunasaami voete 'komme, harjumus'
udmurdi va- liitsõnas vapum 'eluaeg, ajajärk; lõpp'
komi vo 'aasta'
? handi ɔᴧ, ɔt 'aasta'
Läänemeresoome-permi või soome-ugri tüvi. Handi sõna võib olla hilisem laen permi keeltest. On ka arvatud, et indoiraani laen, ← algindoiraani *vatas-, mille vaste on nt vanaindia vatsá- 'aasta; (üheaastane) vasikas'. Vt ka tunavu, tänavu, voon.