[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

kes : kelle : keda (küsiv-siduv asesõna isikute vm elusolendite kohta; määramatu asesõna mitmesugustes ebamäärasust väljendavates ühendites)
keegi
liivi kis 'kes'
vadja tšen 'kes'
soome ken 'kes'
isuri ken 'kes'
Aunuse karjala ken 'kes'
lüüdi ken 'kes'
vepsa ken 'kes'
saami gii 'kes; igaüks'
ersa kije, ki 'kes'
mokša kijä 'kes'
mari 'kes'
udmurdi kin 'kes'
komi mrd kin 'kes; kumb'
ungari ki 'kes'
? neenetsi śan 'mitu, mõni'
? eenetsi še, se̮a 'kes'
? nganassaani si̮li̮ 'kes'
? kamassi šən-, šin- sõnades šəndi, šində 'kes'
Soome-ugri või uurali tüvi. Element -s lähtub asesõnatüvest see. Sama element on sõnas mis. Murretes esinevad ka selleta variandid ke(e), ken, kiä. Soome vaste nimetav kääne esineb tänapäeval ainult kõrgstiilis ja teatud väljendeis. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ladina quis, quid 'kes, mis; milline, missugune', vanaindia na-ki 'ei keegi', türgi käm 'kes', tatari kem 'kes', mongoli ken 'kes', grööni ki-na 'kes', aleuudi kin 'kes'. Eesti keelest on laenatud soome mrd kes.

küüvits : küüvitsa : küüvitsat 'soodel ja rabadel kasvav igihaljas kääbuspõõsas (Andromeda polifolia)'; mrd 'näsiniin (Daphne mezereum)'
Vana liitsõna, küü + vits. Tänapäeval ei tajuta sõna enam liitsõnana, muutunud on rõhu- ja vältesuhted ning vastavalt sellele ka käänamine.

laanima : laanida : laanin mrd 'palju jooma, kaanima; rassima, rühmama; siluma, sugema, silitama; klanima, mukkima'
On peetud sõnade laamama 'valjusti rääkima, latrama', laamima 'riisuma' variandiks. Võib olla häälikuliselt ja tähenduselt segunenud klanima tüvega. Murrakuti on tekkinud uusi tähendusvarjundeid ning tänapäeval on variante klanima ~ lanima ~ klaanima ~ laanima raske tähenduslikult ja etümoloogiliselt üksteisest lahus hoida.

meie : meie : meid (mitmuse 1. isiku asesõna)
me
liivi meg 'meie'
vadja möö 'meie'
soome me 'meie'
isuri möö 'meie'
Aunuse karjala müö 'meie'
lüüdi müö 'meie'
vepsa mii̯ 'meie'
saami mii 'meie'
ersa miń 'meie'
mokša miń 'meie'
mari me 'meie'
udmurdi mi 'meie'
komi mi 'meie'
handi muŋ 'meie (mitm)', min 'meie (kaks)'
mansi mēn 'meie (kaks)'
ungari mi 'meie'
neenetsi mańaʔ 'meie (mitm)', mańi 'meie (kaks)'
nganassaani mi̮ŋ 'meie (mitm)', 'meie (kaks)'
sölkupi me, 'meie'
kamassi miʔ 'meie (mitm)', mište 'meie (kaks)'
matori menďa, mende 'meie'
Uurali tüvi. Vastetes on palju muutusi, mis ei ole reeglipärased, kuid mis on lühikestes ja sagedastes asesõnades tavapärased. Paljudes keeltes võib mitmusliku asesõna tüvega olla segunenud kunagise duaali ehk kaksuse tüvi, mida tänapäeval neis keeltes ei ole. me on algsem sõnakuju, meie on uus nimetava käände vorm, mis lähtub mitmuse omastavast *meiδen.

nüüd 'käes v kulumas olev ajahetk; ajahetk, milleni on jõutud'
liivi ni 'nüüd'
Salatsi liivi nǖd 'nüüd'
vadja nüd, nüt 'nüüd'; nütšün 'nüüdne, nüüdisaegne'
soome nyt 'nüüd'; nykyään 'nüüd; tänapäeval'
isuri nüd 'nüüd'; nükküin 'nüüdne'
Aunuse karjala nügöi 'nüüd'
lüüdi ńügüde, ńügü 'nüüd'
vepsa nugďe, ńügüť 'nüüd'
ersa ńej 'nüüd'
mokša ńi 'juba'
? udmurdi ńi, ińi 'juba'
? komi ńin 'juba'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-permi tüvi. -d sõna lõpus on jäänuk vanast käändelõpust või liitest.

seekel : seekli : seeklit 'vanaaja massiühik, hiljem ka rahaühik ja münt Ees-Aasia maades; Iisraeli suurem rahaühik tänapäeval'; kõnek 'raha'
alamsaksa sēkel(e) 'teatud münt'
Sõna on eesti keelde tulnud piiblitõlgete kaudu, algselt pärit heebrea keelest, ← heebrea šeḳel 'teatud münt'.

tavaar : tavaari : tavaari kõnek 'kaup, kraam, trään'
vene továr 'kaup'
Sõna on ilmselt korduvalt laenatud. Tänapäeval kasutusel olev variant on suhteliselt hiline laen, kuna rõhk on jäänud venepäraselt teisele silbile. Vanemast keelest on registreeritud variant tavar, kus rõhk on esisilbil.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur