[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahtma : ahta : ahan 'vilja parsile kuivama tõstma; tihedalt üksteise kõrvale asetama, (täis) toppima'
○ lõunaeesti atma
● vadja ahtaa 'ahta, vilja jm kuivama panna'
soome ahtaa 'toppida, kiiluda, laduda; vilja parsile kuivama panna'
isuri ahtaa 'vilja, võrke parsile kuivama panna'
Aunuse karjala ahtua 'vilja, võrke kuivama panna'
lüüdi ahtada 'vilja, võrke kuivama panna'
vepsa ahtta 'vilja jm kuivama panna'
lõunasaami voektenje 'maa sisse löödud vai võrkude kuivatamiseks'
ersa aftuma 'võrk'
mokša aftə̑ms 'võrku, mõrda sisse panema; püünist üles seadma'
? mari optaš 'panema, asetama; laduma, kuhjama; kokku panema, ehitama; peale laadima; kummutama'
komi okti̮ni̮ 'püünist, raudu üles seadma'
handi eγət- 'üles riputama, kuivama panema; pooma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka ahas.

hell : hella : hella 'täis armastust, õrnust, õrn; puudutuse vastu tundlik'
◊ helde
● vadja ellä 'hell, õrn; tundlik'
soome hellä 'hell, õrn; leebe, lahke; tundlik, valuline'
isuri hellä 'hell, õrn'
Aunuse karjala hellü 'hell, õrn; tundlik; erk'
lüüdi helduda 'heldida, härduda; valusaks muutuda'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas helde on astmevahelduslike tüvede analoogial tekkinud tüvevariant. Vt ka heller-.

kaevama : kaevata : kaevan 'labidaga süvendit tegema; puskama, sarvedega tõukama'; mrd 'torkima; (välja) õõnestama'
○ lõunaeesti kaibma, kaivma, kirderanniku kaivama
◊ kaev
● liivi kouvõ 'labidaga süvendit teha; puskida'
vadja kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; puskida; (kartuleid) võtta; (välja) tuua v võtta v kiskuda, (ära) võtta v rebida'
soome kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; maha matta'
isuri kaivaa 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada; (üles) tõsta, välja kiskuda (nt hobust); eemaldada, välja võtta'
Aunuse karjala kaivua 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada'
lüüdi kaivada 'labidaga süvendit teha; uuristada, puurida; välja kiskuda'
vepsa ke͔ida, kaida 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; välja võtta, välja tõmmata'
saami goaivut 'ammutada; kaevata, kaapida (lund)'
ersa kajams 'heitma, viskama; kallama; panema, asetama; ära võtma (riideid)'
mokša kajams 'viskama, külvama; kallama; ära võtma (riideid)'
mari kuaš 'labidaga tõstma, kühveldama'
udmurdi kujani̮ 'viskama; (maha) jätma; välja heitma; vallandama; kukutama'
komi kojni̮ 'ammutama, välja valama; üle v täis valama, (peale) loksutama, leili viskama'
ungari hajít 'heitma, viskama'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et esitatud ersa, mokša, udmurdi, komi ja ungari vasted on teise päritoluga ning tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on (lisaks esitatud saami ja mari vastele) hoopis ersa kojme 'labidas', mokša kajmä 'labidas' ning võib-olla ka neenetsi śíwa 'labidas, kühvel', eenetsi sea 'labidas', nganassaani kaibu 'labidas', kamassi kō 'labidas; aer'.

kihama : kihada : kihan '(ärevalt) igas suunas, läbisegi liikuma, sagima; (tegevuse kohta:) vilkalt toimuma; kellestki, millestki liikuvast, sagivast täis olema'
◊ kihevil, kihisema
● vadja kihuss 'kobrutada, pulbitseda, vahutada', kihu 'sagin, möll; häda'
soome kihistä 'kihiseda, muliseda; sisiseda, susiseda; kihada, kubiseda; sagida', kihu 'sagin, rüsin, riid'
isuri kihissä 'kihada, kubiseda; vigiseda', kihu 'sagin, askeldamine'
Aunuse karjala kihata 'kihada, kubiseda', kihištä 'kihiseda, sisiseda, piniseda; sagida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, kohama, kähisema, sihisema, vihisema. Vt ka kihelema ja kihu3.

kihisema : kihiseda : kihisen '(vedeliku kohta:) tasase terava kahinaga ning mulle ajades liikuma; hõõrdumisest, liikumisest teravalt kahisema; sagima; millestki liikuvast (kubinal) täis olema' kihama

kinni 'suletuks; suletuna; täis, umbe, kokku; täis, umbes, täidetuna; pealt kaetuks v kaetuna; sellisesse olukorda v sellises olukorras, et liikumine on takistatud v vabadus on piiratud; haarates külge, haardesse; haardes, küljes; õige lähedal; hõivatud' kindel

kubisema : kubiseda : kubisen 'millestki, kellestki tihedalt, tungil täis olema v neid rohkesti sisaldama'; mrd 'tasa, sosinal rääkima'
● soome mrd kupista 'koliseda, kolinal liikuda'
vepsa kubaita 'liikuda; sagida, kubiseda; virvendada, vilkuda'
Läänemeresoome tüvi.

küll (mingit väidet eriliselt toonitav sõna)
● liivi ki’l 'küll; küllap'
soome kyllä 'jah; küllus, piisavus'
isuri kül, küllä 'küll'
Aunuse karjala küľľü 'suur, mahukas, külluslik'; küľľäine 'täis kõhuga'
lüüdi küľľäl 'küll, küllalt'; külläińe 'täissöönud, täis kõhuga'
vepsa külläine 'täissöönud, täis kõhuga'
saami gal'le 'küllalt, piisavalt; kui mitu'
Läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud liivi kilāb 'küllap' (← küllap).

oit : oidu : oitu mrd 'loik, lomp, vett täis auk'
● vadja uitto '(vee)loik, lomp; lodu, soovik, madal vesine koht (heinamaal v metsas)'
soome mrd uitto 'kergesti vesiseks muutuv koht, kevaditi vee all olev heinamaa'
isuri uitto 'vana jõesäng; lomp'
karjala uitto 'väike järv; vesine org'
lüüdi uitto 'kitsas ja pikk märg heinamaa küngaste vahel'
vepsa uit 'tiik, suur lomp'
On arvatud, et võib olla tuletis ujuma tüvest. Pakutud ugri keelte vasted, handi ui̯ŋǝt͕ 'madal heinamaa, mis on suurvee ajal üle ujutatud', mansi ōjta 'niit, üleujutatud ala, soo', on ilmselt teist päritolu.

pilgeni 'vedelikku ääreni, ääretasa, triiki (täis); tuubil, kuhjaga, mahtumise piirini (täis)'
Võib olla sama tüvi mis piir. Aja jooksul on võinud lauserõhuta asendis täishäälik lüheneda ja ka kaashäälikud nt naabermurretesse laenamisel või kuulmis- ja kõnevääratuste tõttu muutuda: piirdeni > pirdeni > pirgeni > pilgeni (täis). Teisalt on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas pilkuma.

piri- liitsõnades piriparas 'täpselt, täiesti paras', piripardani 'ääretasa, triiki', piripingul 'täiesti, hästi, väga pingul'
● vadja piri- liitsõnas piripinnallaa 'ääreni, pilgeni (täis)'
soome piri- liitsõnades piripintaan 'ääreni (täis)', pirilaitana 'ääreni (täis)'
Aunuse karjala piri- liitsõnas piripinnalla 'ääreni (täis)'
Tõenäoliselt tüve piir variant.

porsuma : porsuda : porsun 'paisuma, tursuma, kohevile tõusma'; 'keemiliselt murenema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome pursua 'esile tungida; paisuda; välja nõrguda, niriseda; tulvata', isuri pursuttaa 'riideid pesta', karjala pursuo 'voolata, pladistada; poriseda, iriseda; tihkuda, turtsuda', lüüdi burzahtazou (oleviku ains 3P) 'pritsib', vepsa pursta 'nuusata; (täis, märjaks) pritsida'.

puhitama : puhitada : puhitan 'puhevile, õhku täis ajama; korraks puhkima' puhuma

toppama : topata : toppan '(mingi takistava asjaolu tõttu) liikumises peatuma v takerduma; peatama, pidurdama, seisma panema'
← alamsaksa stoppen 'täis v kinni toppima, sulgema; peatama, kinni pidama, takistama'
← saksa stoppen 'peatama, seisma panema; peatuma, seiskuma, seisma jääma'
← rootsi stoppa 'peatama, seisma panema; lõpetama; peatuma, seisma jääma; lõppema; nõeluma; täis toppima, täitma; sisse pistma v panema'
Tõenäoliselt meremeeste keele kaudu levinud sõna, täpset laenuallikat on raske määratleda. Arvatavasti on esitatud alamsaksa sõna mõnevõrra varem laenatud teises tähenduses, toppima.

toppima : toppida : topin 'midagi v kedagi kuhugi kitsasse kohta suruma, lükkama, asetama vms; (kiirustades v hooletult) midagi kuhugi panema; (kiiruga, vargsi, vägisi) andma; peale pressima, pakkuma, sokutama'
← alamsaksa stoppen 'täis v kinni toppima, sulgema; peatama, kinni pidama, takistama'
Sama alamsaksa tüvi võib mõnevõrra hiljem olla laenatud teises tähenduses, toppama. Tõenäoliselt on alamsaksa keelest laenatud ka samatüveline nimisõna, topp1.

triiki 'ääretasa, pilgeni (täis); samas tasapinnas, samal kõrgusel'
○ riiki
← alamsaksa strīk-vul 'ääreni täis'
Laenuallikas on liitsõna, strīk < striken 'otse liikuma; lööma; siledaks tegema, triikima; teritama' + vul 'täis, kogu'. Tõenäoliselt on sõna algul olnud kasutusel väljendis triiki täis, mille esimene osa on alamsaksa liitsõnast laenatud, teine tõlgitud. Hiljem on sõna hakatud kasutama iseseisvalt. Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline tegusõna, triikima.

tulv : tulva : tulva 'jõe veetaseme juhuslik kõrgseis, vetevoog, ülevoolav vesi; millegi (v kellegi) rohkus v tihedalt järgnev hulk, külluslik voog'
← soome tulva 'üleujutus, suurvesi, uputus; voog, vool, hoovus'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna võib olla tuletis tulema tüvest. Laenatud on ka samatüveline tegusõna tulvama, ← soome tulvia 'üle ujutada; üle ajada, uputada; voolata, voogata; lahiseda, pahiseda; valguda', ja määrsõna tulvil, ← soome tulvillaan '(ülevoolavalt) täis'.

tungima : tungida : tungin 'vastupanu, takistust ületades kuhugi v millessegi minema v end pressima; pürgima, pressima; kuskile levima, kuskil võimust võtma; (uurides) millessegi süvenema, midagi avastama; (asendi kohta:) ulatuma'
● vadja tungõta '(vahele) tungida, tükkida; toppida'
soome tunkea 'toppida; (kõrvale) tõrjuda, eest ära lükata; tungida, tükkida'
isuri tunkissa 'tungida, tükkida'
Aunuse karjala tungie 'lükata, tõugata; (sisse) pista, torgata; täis toppida, täis ajada; trügida, tungelda'
lüüdi tungeda 'lükata, tõugata; toppida'
vepsa tunkta 'lükata, tõugata; toppida'
Läänemeresoome tüvi, on arvatud, et häälikuliselt ajendatud. On ka oletatud, et tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on kas ersa toŋgoms 'pistma, (sisse) torkama, toppima; (jalatseid, sokke, sukki) jalga panema', mokša toŋgəms 'pistma, (sisse) torkama, toppima', ungari dug 'pistma, torkama, panema; peitma' või saami coggat 'panna, pista; täis toppida, tuupida; selga panna (riideid)'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tunga 'rüsi(jää)' (← tung). Vt ka tungraud.

tuubil 'pungil, täis tuubitud' tuupima

tuupima : tuupida : tuubin 'midagi mehaaniliselt, nüri kordamisega meelde jätma, õppima; kellelegi midagi õpetama, aina ühte ja sedasama kordama; tihedalt kuhugi suruma v toppima, (täis) kiiluma'
◊ tuubil
● vadja tuuppia 'tõugata'
soome tuupata 'müksata, tonksata, tõugata, lükata'
Aunuse karjala tuupata 'ummistada, sulgeda, kinni jääda; toppida, tuupida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

täidima : täidida : täidin 'täima' täis

täima : täida : täin 'raatsima'; van 'jätkuma, küllalt olema' täis

täis : täie : täit 'kogu, terve; millegagi täidetud; midagi täitev, kuhugi mahtuv kogus; intensiivne, hoogne, tagasihoidmatu'
○ lõunaeesti täüs, kirderanniku täüs
◊ täidima, täima, täitsa
? ← alggermaani *tǣwia-
vanainglise tǣwe sõnas æl-tǣwe 'täielik, terviklik, terve, suurepärane'
● liivi täuž 'millegagi täidetud; midagi täitev kogus'
vadja täüsi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täiskasvanud; päris, tõeline'
soome täysi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; päris, tõeline; midagi täitev kogus'
isuri täüs 'millegagi täidetud; täiskasvanud; täielik, maksimaalne'
Aunuse karjala täüzi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud'
lüüdi ťäuž 'millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud; midagi täitev kogus'
vepsa ťöuź 'millegagi täidetud; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud; kogu, terve (nt mõistuse kohta)'
saami dievva 'millegagi täidetud'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Kaheldavaks peetakse oletust, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi dolak 'kõik, kogu, täiesti', komi de̮la 'kõik, kogu, täiesti', ungari tele 'täis', mansi tāγl 'täis' ja handi tel 'täis'. täidima on läänemeresoome tuletis, täima selle nõrga astme üldistumisel kujunenud rööpvariant. täitsa on vana omastusliitega vorm (< *täüte-(n)säk).

täitsa 'üleni, otsast otsani, läbinisti, mööndusteta, absoluutselt' täis

tävi- 'täispuhutav v -pumbatav, gaasi v vedelikku täis lastav'
● liivi tä’u(v), tä’ugõz 'kops'
vadja tävü 'kops'
soome mrd tävy, täy, täty 'kops'
vepsa ťävu 'kops'
ersa ťeveľav 'kops'
mokša ťevlav 'kops'
udmurdi ti̮ 'kops'
komi ti̮ 'kops'
neenetsi ťiwakᵊ 'kops'
eenetsi čiji 'kops'
nganassaani čeińďe 'kops'
sölkupi tǖ 'kops'
kamassi tu 'kops'
matori tüh [?] 'kops'
Uurali tüvi. Tüvi esineb murretes vanas tähenduses 'kops' kujul täü, tähi, tähü. Kirjakeeles on tüvi 1970. aastatel kasutusele võetud taastatud põhjaeestipärasel kujul (mida murretest registreeritud ei ole) ning sellele on antud uus tähendus.

uhke : uhke : uhket 'väärikas; ennast täis olev; tore, suursugune'
● vadja uhkõa 'uhke, upsakas; ülbe; ilus, tore'
soome uhkea 'tore, uhke'
isuri uhkia 'julge, vapper; tore, uhke'
karjala uhkie 'tore, uhke; reibas, südi'
Läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades uhkama ja uhal. Eesti keelest on laenatud liivi ukāz 'uhke'.

umbes 'kinni, täis, liikumist takistav; mitte päris täpselt'
← alggermaani *umbi
rootsi om 'ümber; kohta'
saksa um 'ümber; kohta'
● liivi umbõ 'umbes; pealiskaudselt'
vadja umpi- 'umbne, umb-'
soome umpi- liitsõnas umpihanki 'suur lumehang'
isuri umbi 'suur lumehang'; umpee 'kinni'
Aunuse karjala umbi- 'suur lumehang', umbeh 'umbe'
lüüdi umbes 'umbes, kinni'
vepsa umbes, umbhe 'kinni'
saami oaba, oba 'kogu, üsna'
Samast germaani allikast võib olla laenatud ka ümber. Vt ka ümmik.