[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aiva 'kogu aeg, üha; lausa, päris'
← alggermaani *aiwa-, *aiwi-
vanaislandi æ, ei, ey- 'ikka, alati'
vanarootsi ē, æ̅ 'ikka, alati'
gooti ni … aiw 'mitte kunagi'
● vadja aivaa 'aina, üha'
soome aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
isuri aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
Aunuse karjala aiven 'alati, kogu aeg; täiesti'
lüüdi aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
On arvatud, et võib olla vanem, indoiraani laen, ← tüvi, mille vaste on nt vanaindia ēva '(täpselt) nii; ainult'. Isuri vaste võib olla laenatud soome keelest.

hoopis 'täiesti, täitsa' hoop

kiilas : kiila : kiilast 'libe, sile; läikiv; täiesti karvkatteta, juusteta'
◊ kiiluma2
● liivi kīļaz 'libe, sile'
vadja tšiilata 'särada, läikida, sätendada, hiilata'
soome kiiltää 'läikida, helkida, sätendada, hiilata'
isuri kiilua 'hiilata, helkida'
karjala kiilteä 'hiilata, helkida'
Lule saami kiltēt 'hiilata, helkida'
Läänemeresoome-saami tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Vt ka kiiluma1.

klatt : klati : klatti 'korras; sile'
← alamsaksa glat 'sile, libe; täielikult, täiesti'
← saksa glatt 'sile, tasane; paljas; libe; sujuv, ladus, takistusteta, häireteta; ilmne, puhas, selge; täielik'

lausa 'otse, suisa, päris, täiesti; avameelselt, otsekoheselt'
← alggermaani *lausa-z
vanaislandi lauss 'lõtv, mitte tugev, vaba, lahtine'
vanarootsi lȫs 'lõtv, mitte tugev, vaba, lahtine'
gooti laus 'lahti, tühi'
● soome mrd lausas 'pehme (puu); mahe, leebe (loom, inimene, ilm)'
isuri lausa 'lõtv (lõng)'
karjala lausa 'pidev, katkematu (sadu); tasane; tõsine'
Sama germaani tüvi võib olla laenatud sõnas lahvandus. Vt ka lausk.

läbi 'mingi ava, ruumi vm ühest otsast, küljest sisse ja teisest välja; kogu teatava ajavahemiku kestel; mingi seisundi ajal; vahendusel, tõttu, kaudu; katki; otsa(s); mööda(s)'
◊ lävi
● liivi le’b, le’bbõ 'läbi', lä'b 'aken'
vadja läpi 'läbi; otsas, lõpuni; täiesti, üleni', lävi 'lävi, künnis'
soome läpi 'läbi; auk, mulk'
isuri läbi 'läbi'
Aunuse karjala ľäbi 'läbi, kaudu'
lüüdi läbi 'läbi'
vepsa ľäbi 'läbi, kaudu'
Läänemeresoome tüvi, mille vanem tähendus on 'ava'. Vana nimisõna vanad käändevormid on nüüd kasutusel määrsõnana.

muutma : muuta : muudan 'teistsuguseks v täiesti teiseks tegema; samast sõnast käänates, pöörates v võrdlusastmetena eri vorme moodustama' muu

piri- liitsõnades piriparas 'täpselt, täiesti paras', piripardani 'ääretasa, triiki', piripingul 'täiesti, hästi, väga pingul'
● vadja piri- liitsõnas piripinnallaa 'ääreni, pilgeni (täis)'
soome piri- liitsõnades piripintaan 'ääreni (täis)', pirilaitana 'ääreni (täis)'
Aunuse karjala piri- liitsõnas piripinnalla 'ääreni (täis)'
Tõenäoliselt tüve piir variant.

puha 'täiesti, tervenisti, üleni, kogu ulatuses; ainult, üksnes' puhas

puru-2 'väga, täiesti'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas purema.

päris 'täiesti, lausa; õige, üsna, teataval määral; tõeline, tegelik, ehtne' pära

püsti '(enam-vähem) vertikaalses asendis; esile ulatumas, õieli; täiesti, päris' pistma
● liivi pistõ, püstõ 'püsti'
vadja pissüz(ä), püssüz(ä) 'püsti(asendis)', pissüä 'püsti(asendisse v -asendis)', pissüü, püssüü 'püsti(asendisse)', püssüä 'püsti(asendisse); püsti, turris'
soome pysty 'püstiseisev; esileulatuv'
isuri püssüs 'püsti(asendis)'
Aunuse karjala püstü 'järsk', püstüi 'püsti, vertikaalselt'
lüüdi püšt 'püsti(asendis)'
vepsa püštut 'püsti, seistes; turri'

sile : sileda : siledat '(täiesti) tasane, ilma väljaulatuvate osade ja konarusteta; kortsudeta; sirge; hästi toidetud, rammus; kena, hoolitsetud'
● liivi silāstõ 'silitada, paitada; siluda'
vadja siliä 'sile, libe'
soome sileä 'sile, libe; tasane'
isuri silliiä 'sile'
Aunuse karjala siľei 'sile, tasane; paljas, lage, taimedeta'
lüüdi siľed 'sile, oksata'
vepsa siľed 'sile'
saami čallat '(sarvi) lihvida, (sarvedelt nahka) hõõruda, nühkida'
? neenetsi śelǝ- 'maha tulema (naha kohta sarvedel)'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi.

sitt : sita : sitta 'väljaheide'; kõnek 'mustus, roppus, räpp; täiesti vilets v halb'
◊ sitikas
● liivi sitā 'väljaheide, sõnnik; halb'
vadja sitta 'väljaheide, sõnnik; rämps, pahn; halb, paha'
soome sitta 'väljaheide; räbu, mustus'
isuri sitta 'väljaheide; rähm; halb'
Aunuse karjala šittu 'väljaheide, sõnnik'
lüüdi šitt(e͔) 'väljaheide'
vepsa sit 'väljaheide, sõnnik'
udmurdi siť 'sõnnik'
komi sit 'väljaheide, sõnnik'
nganassaani ťiʔ 'praht, prügi'
sölkupi tüt 'prahihunnik; väljaheide'
kamassi tшʔ 'sõnnik; sitikas'
Uurali tüvi.

sootu 'täiesti, hoopis' soovima

täis : täie : täit 'kogu, terve; millegagi täidetud; midagi täitev, kuhugi mahtuv kogus; intensiivne, hoogne, tagasihoidmatu'
○ lõunaeesti täüs, kirderanniku täüs
◊ täidima, täima, täitsa
? ← alggermaani *tǣwia-
vanainglise tǣwe sõnas æl-tǣwe 'täielik, terviklik, terve, suurepärane'
● liivi täuž 'millegagi täidetud; midagi täitev kogus'
vadja täüsi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täiskasvanud; päris, tõeline'
soome täysi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; päris, tõeline; midagi täitev kogus'
isuri täüs 'millegagi täidetud; täiskasvanud; täielik, maksimaalne'
Aunuse karjala täüzi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud'
lüüdi ťäuž 'millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud; midagi täitev kogus'
vepsa ťöuź 'millegagi täidetud; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud; kogu, terve (nt mõistuse kohta)'
saami dievva 'millegagi täidetud'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Kaheldavaks peetakse oletust, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi dolak 'kõik, kogu, täiesti', komi de̮la 'kõik, kogu, täiesti', ungari tele 'täis', mansi tāγl 'täis' ja handi tel 'täis'. täidima on läänemeresoome tuletis, täima selle nõrga astme üldistumisel kujunenud rööpvariant. täitsa on vana omastusliitega vorm (< *täüte-(n)säk).

täpne : täpse : täpset 'täiesti õige, tegelikkusele v millelegi etteantule vastav, vigadeta; põhjalik, üksikasjalik, konkreetne; üksühene, kõrvalekaldumatu, hoolikas, kõiki nõudeid arvestav; otse sihtmärki tabav' täpp

uhi- liitsõnas uhiuus 'täiesti uus, tuliuus'
Tüve uus reeglipäratu variant, mis on moodustatud tähenduse rõhutamiseks. Analoogiliselt on kujunenud vadja upi- liitsõnas upiuusi 'uhiuus', isuri uboi 'uhi-', soome upi-, upo-, uppo- 'uhi-', Aunuse karjala uboi- liitsõnas uboiuuzi 'uhiuus' ning murretes udu- liitsõnas udu-uus, samuti võhi- liitsõnas võhivõõras.

võhi- liitsõnas võhivõõras 'täiesti võõras'
◊ võhik
Tähenduse rõhutamiseks tüve võõras esisilbi rööpvariandina moodustatud tüvi. Samalaadselt kujunenud tüvi on uhi- liitsõnas uhiuus.

üsna 'võrdlemisi, küllaltki; päris, täiesti, lausa'
On arvatud, et tüve üks vana mitmuslik käändevorm, < *üksinä.