[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kallis : kalli : kallist 'hinnaline, palju maksev, kulukas; tähtis, väärtuslik; armas, südamelähedane; õnnis, püha, pühalik'
● Salatsi liivi kaľľ, kalds 'hinnaline, palju maksev'
vadja kallis 'hinnaline, palju maksev; armas; püha, pühade (päev)'
soome kallis 'hinnaline, palju maksev; väärtuslik, tähtis; armas'
isuri kallis 'hinnaline, palju maksev; armas; püha, pühade (päev)'
Aunuse karjala kaľľiš 'hinnaline, palju maksev; väärtuslik, tähtis; püha, pühade (päev); armas'
lüüdi kaľľiž 'hinnaline, palju maksev; väärtuslik, tähtis; armas'
vepsa kaľľiž 'hinnaline, palju maksev; väärtuslik, tähtis; armas'
On oletatud, et indoeuroopa (eelgermaani) laen, ← indoeuroopa *h₂al-ye-(s), *h₂al-yo-(s), mille vaste on vanaislandi elja 'armuke, kõrvalnaine', elskr 'armas'. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi kallim (keskvõrre) 'hinnalisem, rohkem maksev'.

kibe2 : kibeda : kibedat 'teravalt mõru; pisut v torkivalt valus; kange, suur, äge; tegevusrohke ja kiire'; mrd 'väle, virk, tragi; kile, kime; hoop, valu'
◊ kibu-2, kipitama
● liivi ki’bḑi 'kibe, mõru; kange, suur, äge'
vadja tšipõa 'valus, haige; valu; haigus; haige koht, (mädane) haav, paise'
soome kipeä 'valus, haige; valu; piinav, hell, piinlik; kange, suur, äge'
isuri kippiiä 'valus, haige; valu; haige koht'
Aunuse karjala kibei 'valu; haige koht, haav, paise; valus, haige; piinlik, hell; kiire, tähtis; häda, rutt'
lüüdi kibed 'valus, haige; muhk, kärn, haav'
vepsa kibed 'valus, haige; paise, vistrik'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kipet 'kibe, mõru; valus, katkine koht'.

kribu : kribu : kribu 'pisike v väheväärtuslik, -tähtis asi, ka inimene v loom, tühi-tähi; pisike, peenike'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt trips. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd kribis 'kribu, köömes'.

püüdma : püüda : püüan 'kätte saada üritama; pingutama; pürgima; üritama, proovima'
● vadja püütää '(kala) püüda; (kinni) püüda; püüda, katsuda (midagi teha)'
soome pyytää 'paluda, küsida; püüda, kinni võtta, küttida, kalastada'
isuri püütää 'küttida, kalastada; kinni püüda'
Aunuse karjala püüdiä 'küttida, kalastada; paluda'
lüüdi ṕüutta 'küttida, kalastada'
vepsa püta 'küttida, kalastada'
Võib olla tuletis püü tüvest, sest püü on olnud kaua aega tähtis jahilind ning jahi ja kalapüügiga on seotud ka tegusõna üldisem tähendus 'kätte saada üritama'. Eesti keelest on laenatud liivi pīž, pǖž 'hülge küttimise harpuun' (← püüs) ja eestirootsi pīt '(kinni) püüdma (kala)'.

suur : suure : suurt 'pikk ja lai, kõrge, kogukas; keskmist ületav, rohke'
← alggermaani *stūra-
vanaülemsaksa stūr 'tugev, suur'
alamsaksa stūr 'suur, raske; kangekaelne, tüütu'
● liivi sūŗ 'suur; väga'
vadja suuri 'suur, tugev, pikk; täiskasvanu; tähtis'
soome suuri 'suur; rohke; oluline'
isuri suur 'suur; sõre (jahu); kõva'
Aunuse karjala suuri 'suur, tugev'
lüüdi suuŕ(i) 'suur'
vepsa suŕ 'suur'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, tüür2.

tark : targa : tarka 'selge, terava mõistusega, rohkete vaimuannetega, intelligentne; mõistlik, õige, otstarbekas; heatahtlik nõid, rahvaarst, ennustaja'
● vadja tarkka 'terava mõistusega, intelligentne; osav; posija'
soome tarkka 'täpne, punktipealne; täpselt tabav v töötav; terane, tähelepanelik; range, nõudlik, põhjalik'; mrd 'hell (valu suhtes); kiire, väle; tähtis; raske, keeruline'
isuri tarkka 'täpselt tabav; erksa tähelepanuvõimega, tark, arukas; kokkuhoidlik'
Aunuse karjala tarku 'erk, terav (meelte kohta); kokkuhoidlik; hoolas, põhjalik, ettevaatlik; täpne, täpsust vajav; täpselt tabav'
lüüdi tark 'kitsi; kokkuhoidlik'
vepsa tark 'tark, nutikas, andekas; korralik'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüve vaste on ka ersa tarka 'koht, ase', kuid seda ei ole ei häälikulistel ega semantilistel põhjustel tõenäoliseks peetud. Vt ka targema.

tuus : tuusa : tuusa 'masti tugevaim mängukaart, äss'; piltl 'tähtis tegelane, mõjukas isik'
← vene tuz 'äss (kaardimängus); tähtis tegelane'

täht : tähe : tähte 'öösel taevas heleda täpina paistev taevakeha; kiirjalt kulgevate harudega kujund; kirjas hääliku v häälikuühendi tähistamise märk; kirjalik tõend vm ametlik paber; (tunnus)märk'
◊ tähendama, tähtis
● liivi tē’ḑ '(taeva)täht; märk; jälg; sedel, tõend, paber'
vadja tähti '(taeva)täht; hinne'; tähe '(taeva)täht; säde'
soome tähti '(taeva)täht; tärn'
isuri tähti '(taeva)täht; märk'
Aunuse karjala tiähti '(taeva)täht; märk; lauk, tähn; (haava vms) arm'
lüüdi ťiähť(i) '(taeva)täht; märk'
vepsa ťähť, ťähtaz '(taeva)täht'
saami mrd dásti '(taeva)täht; lauk, tähn'
ersa ťešťe '(taeva)täht'
mokša ťäšťä '(taeva)täht; märk'
mari tište '(nime)märk'
Läänemeresoome-volga tüvi. Vt ka tähn, tärk.

tähtis : tähtsa : tähtsat 'oma väärtuse, vajalikkuse, mõju vms poolest esile tõusev, millelegi mõju avaldav, määrav; kõrge positsiooniga, mõjuvõimas; uhke, upsakas' täht

tüür2 : tüüri : tüüri mrd 'ihne, kalk, omakasupüüdlik, kade'
← alamsaksa stūr 'suur, raske; kangekaelne, tüütu'
On ka arvatud, et võib olla vanem, germaani laen, ← alggermaani *deuria-, *diuriz 'kallis', mille vasted on vanaislandi dýrr 'kallis' ja saksa teuer 'kallis', teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi tõurõz 'kallis' ja soome tyyris 'kallis, kulukas; uhke, tähtis'; mrd 'kitsi, ihne, kooner'. Varem on laenatud alamsaksa tüve germaani vaste, suur.

ülbe : ülbe : ülbet 'kõrk, upsakas, üleolev'
● vadja ülpiä 'vallatu, sõnakuulmatu; hoopleja; uhke'
soome ylpeä 'uhke; kõrk, ülbe; vägev, võimas'
isuri ülpiä 'vallatu; uhke'
Aunuse karjala ülbei 'uhke; kõrk, ülbe; tähtis'
On arvatud, et tuletis tüvest üle.