[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

larts : lartsu : lartsu 'hoop, löök; löögi tume kõla'
◊ plarts
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lirtsuma, lorts, lurts, lärts, lörtsima, partsima.

murel : mureli : murelit 'hapukirsside sordirühma kuuluv viljapuu; selle tume vili'
○ morell
← saksa Morelle 'murel'

must : musta : musta 'nõe, tõrva värvi, tume, tõmmu; ebapuhas, määrdunud'
● liivi mustā 'must; määrdunud'
vadja mussa 'must, tume; määrdunud'
soome musta 'must, tume'
isuri musta 'must, tume; määrdunud'
Aunuse karjala mustu 'must, tume; määrdunud'
lüüdi must 'must'
vepsa must 'must'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *mus-ta-, mille vaste tütarkeeltes on nt norra must 'aur, toss, udu'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mostlas, mostlane, mostlain 'mustlane' (← mustlane), läti mrd mustenes 'mustikad' ja võib-olla ka läti mrd mustis 'must koer; (halvustavalt) määrdunud näoga inimene'.

mütt : müta : mütta 'pika varrega nui kalade võrku hirmutamiseks; suhteliselt vaikne tume müra, tümin'
◊ mütakas
● vadja müttü 'komps; tuust'
soome mytty 'komps; hunnik', mrd mytätä 'pakkida, toppida, suruda'
isuri müttü 'hunnik'
Aunuse karjala mütätä 'raskelt, taarudes käia'
karjala müttü 'komps; väike hunnik'
Läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müts2, matakas.

pime : pimeda : pimedat 'valgusetu v valgusvaene, vähese valgustusega; valguse puudumine v selle vähesus; mittenägev, nägemisvõimetu'
● liivi pi’mdõ 'pime'
vadja pimiä 'pime; pimedus; tume, must; mittenägev, nägemisvõimetu'
soome pimeä 'pime, hämar'
isuri pimmiiä 'pime'
Aunuse karjala pimei 'tume, pime'
lüüdi pimed 'pime'
vepsa pimed 'pime; pimedus'
udmurdi pejmi̮t 'pime; pimedus'
komi pemi̮d 'pime; pimedus'
neenetsi pæwᵊďa 'pime; pimedus'
eenetsi peiza 'pime; pimedus'
nganassaani χoimǝgǝ 'pimedus'
Uurali tüvi.

sõge : sõgeda : sõgedat 'rumal, segane; mõistust mitte arvestav, tunnetel v vaistul põhinev, arutu, meeletu; (kerge kirumissõna:) hullvaim, pimeloom, põrguline; pime, nägemisvõimetu'
○ kirderanniku soge
● liivi so’gdõ 'pime, nägemisvõimetu'
vadja sõkõa 'pime, nägemisvõimetu; harimatu, tume; toores, ebaküps'
soome sokea 'pime, nägemisvõimetu'
isuri sokkiia 'pime, nägemisvõimetu'
Aunuse karjala sogei 'pime, nägemisvõimetu'
lüüdi soged 'pime, nägemisvõimetu'
vepsa soged 'pime, nägemisvõimetu'
Võib olla tuletis soga tüvest.

sünge : sünge : sünget '(rusuvalt) pime v väga tume; rusuv, masendav; väga morn, kibestunud'
← soome synkeä 'pime, tume; must; sünge'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sama tüvi on laenatud sõnas sünk. Soome sõna võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu sunkus 'raske'.

sünk : sünga : sünka '(rusuvalt) pime v väga tume'
← soome synkkä 'pime, tume; must; sünge'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sama tüvi on laenatud sõnas sünge.

tume : tumeda : tumedat '(värvuste, toonide kohta:) mustjas, mittehele; vähese valgusega v valgusetu, pime; (helide, häälte kohta:) pehme ja madal, sügav; selgusetu, segane, ebamäärane; halb, ebameeldiv, negatiivne; (tunde, meeleolu kohta:) ängistav, rusuv, sünge, nukker'
? ← balti *tum-, *dum-
leedu temti 'hämarduma, pimenema', tamsus 'pime; tume'
läti tumšs 'tume; pime', timt 'tumenema, pimenema'
● vadja tuma 'sompus, udune, pilvine'
soome mrd tumea 'tume, hämar'
Aunuse karjala tumakko 'hämar, pilvine; tume, tuhm; kume', tumei 'hämar, pilvine; tume, tuhm'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka tõmmu.

tõmmu : tõmmu : tõmmut 'värvuselt, toonilt tume (hrl pruunikas v mustjas)'
○ kirderanniku tom(m)u
● vadja tumma 'tume; tuhm, hägune', tummõa 'tuhm, hägune'
soome tumma 'tume, tõmmu; kume, madal (hääle kohta)'
isuri tumma 'tume'
Aunuse karjala tummevuo 'tumeneda'
karjala tumma 'tume'
Tõenäoliselt sama tüve variant, mis sõnas tume. Eesti keelest on laenatud soome mrd tomu (tumepruuni lehma nimi).

tõrv : tõrva : tõrva 'kivisöe, puidu vm tahke kütuse utmisel saadav tume viskoosne vedelik'
○ kirderanniku terv
← balti
leedu derva 'tõrv'
● liivi tȭra 'tõrv'
vadja tõrva 'tõrv; (okaspuu)vaik, pihk'
soome terva 'tõrv'
isuri terva 'tõrv'
Aunuse karjala tervu 'tõrv; piibupigi'
lüüdi ťerv(e͔) 'tõrv'
vepsa ťerv 'tõrv'
On ka oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *terwōn, mille vasted on vanaislandi tjara 'tõrv', rootsi tjära 'tõrv'. Vt ka terve.

vari : varju : varju 'valgusvoo teele jääva keha tagune tume kujutis; päikese, tuule või hädaohu eest kaitsev koht; ebaselge kujutis'
← algskandinaavia *warjōn
rootsi värja 'kaitsma; mõõk; kaitse'
taani værge 'kaitsma; relv; kaitse'
● liivi vōŗ 'vari, kaitse; peavari'
vadja varjo 'vari, kate, kaitse; peavari, eluase; varjuline, kaitstud; vari (valgusvoo teele jääva keha tagune tume kujutis); peegelpilt'
soome varjo 'vari (valgusvoo teele jääva keha tagune tume kujutis)'
isuri varjo 'tuule- või päikesevari'