[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hiilgama : hiilata : hiilgan 'heledasti särama, helendama; välja paistma, silma torkama'
◊ hiilakas
● liivi ildõ, ilgõ 'hiilata, särada'; īļ '(meremeeste salakeeles) tuli'
vadja hiili '(tuline, hõõguv) süsi'
soome hiili 'süsi; süsinik'
isuri hiili 'süsi'
Aunuse karjala hiili 'süsi'
lüüdi hiiľ(i) 'süsi; peerutahm'
vepsa hiľ 'süsi'
Pite saami šilla 'hõõguv süsi'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla soome laen.

ilme : ilme : ilmet 'iseloomu v psüühilise seisundi kajastus näol'
← soome ilme 'ilme; välimus'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on kirjakeeles moodustatud tuletis tüvest ilm, mis tuli käibele 19. sajandi keskel.

jumal : jumala : jumalat 'religioonis kõrgem üleloomulik olend v jõud'
● liivi jumāl 'jumal'
vadja jumala 'jumal; ikoon; pühak'
soome jumala 'jumal'
isuri jummaala 'jumal'
Aunuse karjala jumal 'jumal'
lüüdi ďumal 'jumal; ikoon'
vepsa jumal 'jumal; ikoon'
ersa jon- sõnas jondol 'välk (jumala tuli)'
mokša jon- sõnas jondǝl 'välk'
mari jumo 'jumal'
Läänemeresoome-volga tüvi. On peetud ka indoiraani laenuks, ← algindoiraani *diyumna, mille vaste on nt sanskriti dyumān 'taevalik, kirgas, särav'.

koni : koni : koni kõnek 'sigaretiots'
← vene kónčik 'otsake, otsik'
Sõna tuli esmalt kasutusele sõdurislängis. Laenu muganemisel on vene liide asendunud i-liitega.

lengerdama : lengerdada : lengerdan 'õõtsuma, vänderdama'
← saksa schlengern, slengern 'õõtsuma, kõikuma'
Sõna tuli esmalt kasutusele meremeeste keeles. Vt ka lõngerdama.

lõõm : lõõma : lõõma 'tugevasti leegitsev tuli'
On peetud häälikuliselt ajendatud tüveks. Läänemeresoome keeltes on kaks lähedast tüve: soome leimuta 'leegitseda, lõõmata; lõkendada; välkuda, sähvida', isuri leimaahtaa 'lõõmatada, sähvatada', karjala leimahtoa 'süttida, lõõmatada; sähvatada; lehvida', lüüdi leimahtelda 'välkuda, sähvida' ning soome loimuta 'leegitseda, lõõmata', karjala loimuta 'leegitseda'.

mett : meti : metti 'kleepuv vedelik lõimelõngade immutamiseks'
○ mitt
← alamsaksa smitte, smette 'kudumistööstuses puder v kliister, millega kanga lõimi tugevdatakse'
Lõimelõngade katkemise puhul tuli need muuta vastupidavamaks, selleks lõngu immutati ehk metiti.

naine : naise : naist '(hrl täiskasvanud) naissoost inimene, naisisik; abielunaine'
◊ naima
● liivi nai 'naisisik; abielunaine'
vadja nain 'naisisik; abielunaine'
soome nainen 'naisisik; (hrv) abielunaine'
isuri nain 'naisisik; abielunaine'
Aunuse karjala naine 'naisisik; abielunaine'
lüüdi naińe, naine 'abielunaine'
vepsa naińe 'naisisik; abielunaine; noorik; minia'
handi näj '(auväärt) proua; jumalanna, vürstinna; tuli'
mansi nāj '(auväärt) proua; jumalanna, vürstinna; tuli'
Soome-ugri tüvi. Läänemeresoome sõna on *(i)nen-liiteline tuletis (liivi vastes tuleb liide esile omastavavormis naiz). Tuletusliideteta tüvi esineb tegusõnas naima. On oletatud, et tüvi võib olla algselt identne kaugemates sugulaskeeltes esineva eesvokaalse tüvega, mille vasted on saami njiŋŋelas, njiŋŋálas 'emasloom', ersa ńi 'abielunaine', mansi nē 'naisisik; abielunaine; emasloom', handi niŋ 'naisisik; abielunaine', ungari nő 'naisisik', neenetsi ńe 'naisisik; abielunaine', eenetsi ne 'naisisik; abielunaine', nganassaani ni̮ 'naisisik', sölkupi ne 'naisisik; abielunaine', kamassi nē, ne 'naisisik; abielunaine', matori nā 'naisisik; abielunaine' ning mida on oletatud indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *g^wneh₂- 'naine', vaste nt vanakreeka gynḗ 'naine'. Sel juhul on tüvi muutunud läänemeresoome keeltes tagavokaalseks. Vt ka nääl.

pilkuma : pilkuda : pilgun '(kiiresti) edasi-tagasi liikuma (silmalaugude kohta); vilkuma, välgatlema'
? ← alggermaani *blika-
vanaislandi blika, blíkja 'välkuma'
vanarootsi blika 'nähtavale tulema'
saksa blicken 'vaatama; välkuma, läikima, kumama'
● liivi pilkõ 'pilgutada, välkuda, särada', pilktõ 'kissitada; silma pilgutada'
vadja pilkuttaa 'vilksata, vilksamisi vaadata', pilkka 'pilk'
soome pilkottaa 'natuke paista, vilksatada'
Aunuse karjala piľčoittua '(silmi) pilutada, natuke paista, vilksatada; vilkuda, särada, helkida', piľkettiä 'vilkuda, särada, helkida'
? lüüdi piltšotada 'paista (tuli)'
vepsa pilkta 'vilkuda, välgatada; sädeleda', piľkištada 'vilkuda; vidutada, kissitada; välja vaadata'
Tähenduses 'pilgutama' on tõenäoliselt olnud ka hilisemaid mõjutusi. Liitsõna silmapilk on ilmselt tõlkelaen, vrd saksa Augenblick 'silmapilk, hetk', Auge 'silm'. Sama germaani tüvi on pilkama laenuallikas. Vt ka pilgeni, pilkane.

proua : proua : prouat 'mittevallaline naine; peenem, jõukam, haritum naine, daam'
○ roua, röua, prõua
← alamsaksa vrouwe, vruwe 'perenaine, emand'
← saksa Frau 'naine, proua, perenaine'
Eesti sõnalõpuline -a on tekkinud ilmselt sõna härra analoogial. Vanema kirjakeele allikad viitavad laenamisele pigem ülemsaksa keelest, kuid sõna tuli kasutusele siiski alamsaksa kõnekeele keskkonnas. Saksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, preili.

päev : päeva : päeva 'päikesetõusu ja -loojaku vaheline (valge) ajavahemik; ajavahemik keskööst keskööni; päike'
○ lõunaeesti päiv, kirderanniku päiv
◊ päike
● liivi pǟva 'päev; päike'
vadja päivä 'päev; päike'
soome päivä 'päev; päike'
isuri päivä 'päev; päike'
Aunuse karjala päivü 'päev; päike'
lüüdi päiv 'päev; päike'
vepsa päiv, pei 'päev; päike'
saami beaivi 'päev; päike'
? komi bi 'tuli'
? handi päj 'äike, torm'
nganassaani χejbi̮ 'kuumus, palavus'
sölkupi pǖ 'soe', pȫt- 'soojendama'
Uurali tüvi. Komi ja handi vasted on tähenduse tõttu ebakindlad. Tuletises päike(ne) on *ü ees v kadunud (< *päivükkainen).

tibla : tibla : tiblat '(halvustavalt) venelane'
← vene vitebljánin 'Vitsebski kubermangu elanik'
On ka arvatud, et laenuallikaks on vene ty bljad’ 'sa hoor (rõve sõim)'. Seos kohanimega Vitsebsk (venepäraselt Vitebsk) on usutavam, sest 19. sajandil tuli sealtkandist (valge)venelasi Eestisse.

tuli : tule : tuld 'leegiga põlemise ilming, mille juures eraldub valgust ja soojust; mingi valgusallika valgus; tulirelvadest laskmine; (liitsõnade esiosana) väga, ülimalt'
● liivi tu’ļ 'tuli, leek; (tule)valgus'
vadja tuli 'tuli, leek; (tule)valgus; välk'
soome tuli 'tuli, leek; tulirelvadest laskmine'; van 'valgus'
isuri tuli 'tuli, leek; (tule)valgus; välk'
Aunuse karjala tuli 'tuli, leek; (tule)valgus; välk'
lüüdi tuľi 'tuli, leek; (tule)valgus; välk'
vepsa tuli, tuľ 'tuli, leek'
saami dolla 'tuli, leek; lõke; (mitm) tuletikud, tulused'
ersa tol 'tuli, leek'
mokša tol 'tuli, leek'
mari tul 'tuli, leek; lõke; valgus; elekter'
udmurdi ti̮l 'tuli, leek; valgus'
komi ti̮v liitsõnas ti̮vke̮rt 'tulekivi'
neenetsi tu 'tuli, leek'
eenetsi tu 'tuli, leek; valgus; välk'
nganassaani tui 'tuli, leek'
sölkupi tǖ 'tuli, leek'
kamassi šш 'tuli, leek; valgus'
matori tuj 'tuli, leek'
Uurali tüvi. Vt ka tulus, virvatuli.

tulus : tuluse : tulust 'madalas vees tulevalgel ahinguga kalapüüdmine'
← balti
leedu dūlis 'suitsev tukk mesilaste peletamiseks'
läti dūlājs 'suitsev tukk v suitsevad kaltsud mesilaste peletamiseks; peerg', dūle, dūlis 'tõrvas või peerg, mille valgel kalastatakse v püütakse vähke; suitsev tukk v suitsevad kaltsud mesilaste peletamiseks'
● soome tuulas 'ahing, västar'; mrd 'tulusepüük'
isuri tuulahal, tuulaal(la) 'tulusel'
Aunuse karjala tuulahal 'tulusel'
lüüdi tuuľahal 'tulusel'
vepsa tuľhale͔ 'tulusele', tuľľastada 'tulusepüügil olla'
Eesti sõna häälikulist kuju on mõjutanud tüvi tuli. Laenuallikale on häälikuliselt lähem murdevariant tuljussed.

tölner : tölneri : tölnerit 'Rooma riigi maksurentnik Palestiinas'
← alamsaksa tolner 'tolliametnik, tölner'
Sõna tuli kasutusele piibli keeles. Alamsaksa sõna on tuletis tüvest, mis on ka eraldi laenatud, toll2.

valge : valge : valget 'lume, piima vms värvi; (küllaldaselt) valgust omav, valgustatud'
◊ valendama, valk
● ? liivi vālda 'valge'
vadja valkõa 'valge; valgusrikas, hele; valgus'
soome valkea 'valge; valgusrikas; tuli, lõke'
isuri valkia 'valge; valgusrikas; tuli, valgus'
Aunuse karjala valgei 'valge; valgusrikas; tuli, valgus'
lüüdi valged 'valge; valgusrikas'
vepsa vauged 'valge; valgusrikas, selge; valgus'
? ersa valdo 'valgus; valgusrikas; hele'
? mokša valda 'valgusrikas, ere; rõõmus; valgus'
mari βolγə̑δo 'valgus, heledus'
? ungari villám 'välk', világ 'valgus'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. Vt ka vali, valu1 ja valvakas.

virvatuli : virvatule : virvatuld 'mudase veekogu kohal soogaasist tekkida võiv nõrk valgus'
← soome virvatuli 'virvatuli'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Liitsõna esikomponent virva- on sama tüvi mis sõnas virve, järelkomponent on tuli.