[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kägar : kägara : kägarat 'kokkuvajunud v -pressitud vormitu tomp v nutsak'
◊ käkerdama
● vadja käkärä 'junn, pabul'
soome käkkärä 'käkras, kõverik; kõver puu'
Aunuse karjala käkkürä 'kõver puu'
vepsa käkurta 'kokku keerata'
Arvatavasti häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mäkerdama. On ka arvatud, et tüve vaste on soome kekäle 'tukk, süsi'. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane tagavokaalne tüvi, mille vasted on isuri kakkaara 'lehmakook', soome mrd kakara 'mulla- v sõnnikukamakas; junn', Aunuse karjala kagareh 'sõnnikukamakas; pabul', lüüdi kakark 'lambapabul'. Need vasted võivad olla ka tüve kaka tuletised. Vt ka käkk.

tela : tela : tela 'ümmargune puu, mida mööda paati vette v veest välja tõmmatakse'
◊ telik
← alggermaani *þela-
vanaislandi þel 'alus, põhi'
● soome tela 'tela, rull; vahepuu, aluspuu; elling; võll'; mrd 'tukk (aletegemisel)'
isuri tela 'tela, rull'
Aunuse karjala tela 'tela, rull; (paadi, ree aluse) ristpuu; purre'
lüüdi ťela 'tela, rull; purre'
vepsa ťela 'tela, rull'
Sõna on tuntud vaid kirderannikumurretes, nii et tegemist võib olla ka hilisema soome laenuga.

tukk1 : tuka : tukka 'otsmikule ulatuvad juuksed; salk, kahl juukseid, juuksed; väike puude salk, ka muude taimede puhmas v tutt avamaastikus'
● vadja tukka '(juukse)tukk, -tutt, -salk; tutt, tups; (tähisena kasutatav) heina- või õletuust'
soome tukka 'juuksed; otsmikule ulatuvad juuksed'
isuri tukka 'juuksed'
Aunuse karjala tukku 'juus, juuksekarv; (mitm) juuksed'
lüüdi tukk(e͔) 'juus, juuksekarv; (hrl mitm) juuksed'
vepsa tukad (mitm) 'juuksed'
koltasaami tå´ǩǩ 'hobuselakk, tutt, tups'
Kildini saami tokk 'kassi v koera turjakarvad'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vasted võivad olla läänemeresoome keeltest laenatud.

tukk2 : tuki : tukki '(pooleldi) söele põlenud puutükk'; kõnek 'käsitulirelv'
On arvatud, et võib olla reeglipäratu variant samast tüvest mis sõnas tungal. Eesti keelest on laenatud vadja tulõõ tukk 'tuletukk'.

tulus : tuluse : tulust 'madalas vees tulevalgel ahinguga kalapüüdmine'
← balti
leedu dūlis 'suitsev tukk mesilaste peletamiseks'
läti dūlājs 'suitsev tukk v suitsevad kaltsud mesilaste peletamiseks; peerg', dūle, dūlis 'tõrvas või peerg, mille valgel kalastatakse v püütakse vähke; suitsev tukk v suitsevad kaltsud mesilaste peletamiseks'
● soome tuulas 'ahing, västar'; mrd 'tulusepüük'
isuri tuulahal, tuulaal(la) 'tulusel'
Aunuse karjala tuulahal 'tulusel'
lüüdi tuuľahal 'tulusel'
vepsa tuľhale͔ 'tulusele', tuľľastada 'tulusepüügil olla'
Eesti sõna häälikulist kuju on mõjutanud tüvi tuli. Laenuallikale on häälikuliselt lähem murdevariant tuljussed.

tungal : tungla : tungalt 'tõrvik'
● liivi tungõl 'põlemata puuhalg; äiakas, nisulill'
? soome mrd tunka liitsõnas tunkapää 'nõgiseente kahjustatud viljapea'
? ersa tonol 'tuletukk; teatud teraviljade haigus'
Vt ka tukk2.