[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

tuim : tuima : tuima 'puudutuse vm füüsilise ärrituse vastu tundetu; meeltele nõrgalt mõjuv, mitte tugevat aistingut tekitav; (meelte, vaimse suutlikkuse kohta:) tönts, vilets, raske taibuga; loomult tundetu, vähese innukusega, osavõtmatu, vaimselt loid, huvi(de)ta; väheelamuslik, igav, väljendusvaene, ilmetu; jäik, kõva, ebamugav vms'
● liivi tūima 'tuim, tundetu; aeglane; nüri'
vadja tuima 'mage, maitsetu; kooritud (piim); tuim, tundetu, väsinud; kõva, tugev'
soome tuima 'karm, range; tugev, äge; äkiline, järsk; morn, pahur, vihane; kange, kibe, mõru, liiga soolane; mage, maitsetu, lääge'
isuri tuima 'soolata, mage'
Aunuse karjala tuimu 'soolata, mage, maitsetu'
? lüüdi tuimehtuda 'lukku minna (kõrvade kohta)'
? rootsisaami tåime 'nukker, ükskõikne'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd tuims 'uimane; väsinud; kohmakas, saamatu'.

turd : turra : turda 'poolkuiv; natuke niiske ja seetõttu vettpidav; turske, priske'
● liivi turdõ 'mädaneda, roiskuda'
vadja turta 'tuim, kangestunud, tundetu; halvatud'
soome turta 'tuim, kangestunud, tundetu; loid, ükskõikne, hingetu'; van kirjak 'viljatu v pehkinud (puu)'; mrd 'vettinud, sinetunud, sitkeks muutunud (puu kohta); maitsetu, toores, poolküps (toidu kohta)'
isuri turra 'tuim, kangestunud, tundetu; pehkinud või kuivanud (puu kohta)'
karjala turto 'jalal kuivav (puu kohta)'
? mari turtaš 'kortsu minema; vähenema, kahanema; kössi v kõverasse tõmbuma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Teisalt on oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *sturđa-, mille vaste on vanaislandi storð 'rohi; noor puu'.

tönts : töntsi : töntsi 'tömp, jäme ja lühike; kohmakas, ebakindel, jõuetu; terasuseta, erksuseta, tundetu, tuim'
On arvatud, et vanemast murdekeelest registreeritud sõna tülts 'nüri, tömp' variant. Sel juhul on vasted liivi tȭl(d)za 'nüri, tömp; mõrkjas, kibekas', soome tylsä, mrd tynsä 'nüri; tuim, ükskõikne, loid; igav, tüütu, totter', isuri tültsä 'nüri; halvasti liikuv (nt hobuse kohta)', Aunuse karjala tüľčü 'nüri; loll, juhm, saamatu', lüüdi tültše͔ 'nüri' ja vepsa ťüuc, ťüľc 'nüri; loll, juhm', tegemist võib olla tuletisega samast läänemeresoome tüvest mis sõnas tülp. Teisalt on oletatud, et vaste võib olla soome mrd tönsä, tönsö 'hurtsik, onn, hütt', tönsäkkä 'tugev, paks naine; tüdrukutirts', sel juhul häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.