[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 48 artiklit, väljastan 30.

ahistama : ahistada : ahistan 'kitsikusse ajama, raskusi, häda põhjustama, tugevasti kimbutama; vaevama, piinama, rusuma, painama; ahtaks tegema, kokku suruma, pitsitama'
soome ahdistaa 'pigistada, pitsitada; taga ajada, taga kiusata; peale käia, survet avaldada, ahistada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka kirderannikumurretes, kus võib olla samuti soome keelest laenatud. Soome allikas on tuletis sõnast ahas.

ergama : erata : ergan 'eredana paistma, kiirgama; tugevasti punasena v roosana paistma v kumama' ere

erutama : erutada : erutan 'tunnetele, meeltele, kujutlustele tugevasti mõjuma, meeli üles kihutama, ärevaks, rahutuks tegema; virgutama, õhutama, ergutama, stimuleerima' erev

järama : järada : järan '(tugevasti, jõuliselt) närima'
soome mrd järittää 'järada, närida'
Aunuse karjala järittiä 'raiuda; hakkida; tükeldada'
lüüdi ďärittada 'peeneks hakkida'
vepsa järitada 'peeneks hakkida, tükeldada'
? ersa jarsams 'sööma'
? mokša jarχcams 'sööma'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Mordva tüvi võib olla rööpselt kujunenud. Lähedane tüvi on nt sõnades jürama ja närima.

kalev2 : kalevi : kalevit 'viltja pinnaga villane tugevasti vanutatud riie'
?alamsaksa Garlefes want 'Garlefe (Gardelegeni) kangas, kalev'
On ka arvatud, et sama sõna mis kalev1 eristunud tähenduses; sel juhul oletatud esialgsest tähendusest 'tugev' on kujunenud ühelt poolt tähendus 'tugev mees, hiid, vägilane', teiselt poolt 'tugev riie'.

kallama : kallata : kallan 'valama; tugevasti (vihma) sadama; keerama, pöörduma'
alggermaani *χalþija-
vanaislandi hella '(välja) kallama'
vanarootsi hælla '(välja) kallama; kõrvale kallutama'
vadja kallõta '(teed andes) kõrvale astuda; kalduda'
soome kallistaa 'kallutada'
isuri kallistua 'kaldu minna'
Aunuse karjala kallata 'kallutada; kummuli panna'
lüüdi kaldaududa 'kaldu minna'
Laenuallikas on tuletis sõna kallas laenuallika tüvest. Varem on sõna peetud läänemeresoome tuletiseks sõnast kallas.

kants1 : kantsi : kantsi 'kaitseehitistega ümbritsetud tugevasti kindlustatud asula; kindel tugi, võimas tugipunkt'; mrd 'kaitsemüür; varemed; alusmüür; kõrgendik; vall, kuhjatis'
kirderanniku kantsi
alamsaksa schanze 'kuiv haokubu; kindlustus, (kaitse)vall, kaitserinnatis'

keema : keeda : keen '(vedelike kohta:) nii tugevasti aurustuma, et vedeliku seest kerkib auru mullidena ka pinnale; tugevasti mitmes suunas paiskuma'; mrd '(raua kohta:) sulama; (piima kohta:) (soojaga) hapnema'
keevitama
liivi kīedõ 'keeda', kīetõ 'keeta'
vadja tšihua 'keeda; kobrutada, kihada; kihistada (naerda)'
soome kiehua 'keeda; kobrutada, kihada', keittää 'keeta'
isuri keehua 'keeda; kobrutada; sulada (raua kohta)', keittää 'keeta; keevitada'
Aunuse karjala kiehuo 'keeda; kobrutada, kihada', keittiä 'keeta; keevitada; peksta, piinata'
lüüdi kiehuda 'keeda; kobrutada, kihada', keiťťädä, keittada 'keeta; keevitada'
vepsa kehda 'keeda; pulbitseda; vett joosta (silmade kohta)'; kii̯tta 'keeta'
? koltasaami ǩe´tted 'keeta'
mari küaš 'keema; küpsema; päevituma', küktaš 'keetma; (ahjus) küpsetama'
ungari köved 'pehmeks keema', köveszt, küeszt 'keetma, korraks keema laskma'
? metsaneenetsi kū- 'küpsema (marjade kohta)'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi.

keerama : keerata : keeran 'midagi keskpunkti v telje ümber liikuma panema, teisele küljele pöörama; midagi poolkaarde v kahekorra painutama, kokku rullima vms; suunda muutma'; piltl 'iiveldama'; mrd 'midagi kokku keerutama, punuma'
liivi kīerõ 'keerata, pöörata; veeretada, keerutada; pöörelda; iiveldada'
vadja tšeertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; kokku keerata; (heinu) kaarutada; (maad) künda; iiveldada'
soome kiertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; rulli keerata; pöörelda, tiirelda; ääristada; ümber piirata; ringi minna; eemale hoida, vältida; ringi käia', kierä 'keerdus, liiga tugeva keeruga'
isuri keertää 'keerata, pöörata; ringi minna; väänata, painutada; veeretada; ringi ajada; iiveldada'
Aunuse karjala kierdiä 'ringi minna; lõnga korrutada, kokku keerutada; ümber piirata; ringi käia, hulkuda', kierü 'keerdus, liiga tugeva keeruga; jäine, väga libe; usin'
lüüdi kierta 'ümber piirata', kier 'tugevasti kokkukeerutatud lõng; väga libe jää'
vepsa kertta 'lõnga korrutada, nööri keerutada; tombuks veeretada; kündi korrata', ker 'liiga tugeva keeruga'
saami gierri 'keerd, sõlm, pundar (nt lõngas)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tegusõna on tuletis, liideteta tüvi on nt soome kierä. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gierrer- 'keerutada; teatud viisil kududa', ungari kerül 'ringiga minema; ringi tegema; vältima, kõrvale hoidma; sattuma; tulema, kätte jõudma; maksma minema; leiduma', handi kȧri- 'ümber pöörduma' ja mansi kir- 'ringi minema; kõrvale keerama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kēr se 'ennast keerama'. Vt ka kõõr.

kidisema : kidiseda : kidisen 'tasast teravat käginat andma; virisema, vigisema'; mrd 'kihisema'
liivi gidīkšõ 'tugevasti käärida, käärides kihiseda; rõõmust, ärevusest rahutu olla'
soome kitistä 'krigiseda, kriuksuda; iriseda, viriseda'
isuri kidissä 'naeru kihistada; vigiseda'
karjala kitavuo 'riidlema hakata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kõdi, kädisema, kigisema, samuti lõunaeesti sõnas kidsisemä 'kidisema, kägisema', mille vasted on Aunuse karjala kiďžištä 'krigiseda; vinguda; sõimata, riielda', vepsa kiďže͔ita 'krigiseda; ihnutseda, koonerdada' ja saami gihcat 'krabiseda, kahiseda', gihčat 'krigiseda, nagiseda'. Vt ka kidu ja kitsas.

kiirgama : kiirata : kiirgan 'eredalt särama; tugevasti helkima, heledalt läikima; levima, õhkuma; eretama' kirg

kiiskama : kiisata : kiiskan 'eredalt, tugevasti läikima v särama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on oletatud, et sama tüvi mis kiisk (kiisal on läikiv soomus).

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
kisa1
liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

klammerdama : klammerdada : klammerdan 'klambri(te)ga ühendama; klambri(te) vahele panema; tugevasti, lahtilaskmatult, nagu klambrite vahele suruma'
saksa klammern '(millegi ümber) kokku suruma; klammerdama, klambriga kinnitama'
Laenatud on ka samatüveline nimisõna, klamber.

kräuksuma : kräuksuda : kräuksun 'tugevasti katkeliselt krägisema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kriuksuma, käuksuma, näuksuma, säuksuma ja rääksuma.

kurtuma : kurtuda : kurtun 'tugevasti kõhnuma, otsa lõppema; kuhtuma, hääbuma' kurtma

kõrge : kõrge : kõrget 'ümbrusest v alustasandist tugevasti ülespoole ulatuv, püstsuunas pikk'
lõunaeesti korge, kirderanniku korge
liivi kuordõ 'kõrge'
vadja kõrkõa 'kõrge'
soome korkea 'kõrge'
isuri korkia 'kõrge'
Aunuse karjala korgei 'kõrge'
lüüdi korged 'kõrge'
vepsa korged 'kõrge'
Läänemeresoome tüvi. Esitatud vasted kaugematest sugulaskeeltest, nt mokša kǝrχka 'sügav' on tähenduserinevuse tõttu ebakindlad. Vt ka kõre1, kõrk.

lahk : lahu : lahku '(pikk kitsas) vahekoht'; van 'erinevus'
lahas, lahkuma
?alggermaani *slaǥ-
vanaislandi slagr 'löök, hoop'
keskülemsaksa slage 'löök, hoop; metsaraie'
?alggermaani *slaχō
vanaislandi slá 'latt, (põik)tala'
vanarootsi slā 'puust riiv, kang'
liivi 'tugevasti valutada; lõhki minna, lõhestuda'
vadja lahko 'raie-, puupakk; äraraiutud jupp [?]'
soome mrd la(a)hko 'plank'
Aunuse karjala lahko 'pikk pooleks löödud pakk; põrandalaud'
lüüdi lahk 'tala; plank (laes, põrandas)'
vepsa lahk 'põrandalaud; paks plank'
Vt ka lahti, lohk, lõhkema.

lakatama : lakatada : lakatan 'laksuma, laksudes lehvima'
soome van srmt lakattaa 'tugevasti leegitseda, lõõmata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lajatama, laks.

lõdisema : lõdiseda : lõdisen 'tugevasti värisema' lodisema

lõõm : lõõma : lõõma 'tugevasti leegitsev tuli'
On peetud häälikuliselt ajendatud tüveks. Läänemeresoome keeltes on kaks lähedast tüve: soome leimuta 'leegitseda, lõõmata; lõkendada; välkuda, sähvida', isuri leimaahtaa 'lõõmatada, sähvatada', karjala leimahtoa 'süttida, lõõmatada; sähvatada; lehvida', lüüdi leimahtelda 'välkuda, sähvida' ning soome loimuta 'leegitseda, lõõmata', karjala loimuta 'leegitseda'.

läikima : läikida : läigin 'tugevasti valgust peegeldama, vastu helkima; iiveldama; üle ääre maha loksuma'
vadja läütšellä 'läigelda, sätendada', läüttšää 'läigatada, loksuda', läikkiä 'läikida, sätendada, sädeleda, helkida'
soome läikkyä 'loksuda, pritsida; helkida, sillerdada, läikida'
isuri läikkiä 'loksutada, pritsida', läikkää 'läikida, sätendada, särada'
Aunuse karjala ľäikküö 'loksuda, laksuda; maha loksuda, läigatada; särada, helkida'
lüüdi läikküdä 'loksuda; leegitseda, loita'
vepsa ľäikta 'loksuda, pritsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

maadlema : maadelda : maadlen 'teineteist haardes hoides vastast seljatada püüdma; millegagi tugevasti vaeva nägema, ägedasti tegevuses olema, rassima'
Võib olla sama tüvi mis maa. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille vasted võivad olla liivi maddõrtõ, mādõtõ 'sihitult töötada', ersa maďems 'pikali heitma; langema', mokša madǝms 'pikali heitma; langema' ja eesti keeles ka madistama; esimese silbi pikk vokaal võib olla tekkinud rahvaetümoloogilisel ühendamisel sõnaga maa.

muljuma : muljuda : muljun 'tugevasti vajutama, suruma, pigistama'
mulje
liivi muļļõ, muļļõ 'suus ringi pöörata, närida'
vadja muljua 'muljuda, suruda'
soome mrd muljata 'pahupidi pöörata, segi ajada', muljahtaa 'pahupidi pöörduda (silmadest); libiseda'
saami molljut 'liigutada (veepinna kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Tuletise mulje tähendust on tõenäoliselt mõjutanud saksa keel, vrd saksa Eindruck 'mulje; jälg', eindrücken '(sisse) vajutama; purustama, sisse muljuma'.

näsi- liitsõnas näsiniin 'eredavärviliste tugevasti lõhnavate õitega ning luuviljadega mürgine põõsas (Daphne)'
?alggermaani *natja
vanaislandi net 'võrk'
vanarootsi næt 'võrk'
gooti nati 'võrk'
vadja näsä liitsõnas näsäniini 'näsiniin'
soome näsiä 'näsiniin'
Germaani laenus kaheldakse suure tähenduserinevuse tõttu: pole teada, kas näsiniine niinest kooti võrke, nagu etümoloogia kinnitamiseks on väidetud. On oletatud, et samast allikast on laenatud natt1. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis näsa, põhjendusega, et näsiniine marjad kinnituvad otse varrele nagu nupud.

peegel : peegli : peeglit 'lihvitud klaasist (v metallist) korrapärase kuju ning tugevasti valgust peegeldava sileda pinnaga keha, mis hrl tekitab kellegi v millegi kujutise'
alamsaksa spegel 'peegel'

pigistama : pigistama : pigistan 'kinni haarates v vajutades tugevasti suruma, muljuma; liiga tihedalt keha ümbritsema, liiga kitsas v väike olema'
liivi pīkstõ 'pigistada, suruda, muljuda'
vadja pikissää, piikissää 'pigistada, suruda, muljuda'
isuri pigistää, piigistää 'pigistada'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Esialgne tähendus on võinud olla 'tugevasti suruma ja sellega nt looma häälitsema panema'. Isuri vaste pigistää võib olla eesti keelest laenatud.

pressima : pressida : pressin 'tugevasti suruma, vajutama, lükkama, litsuma; (end) pingutama, midagi pingutades tegema; pealekäivalt nõudma, survet avaldades v vägisi, vastupanu kohates midagi tegema'
ressima
saksa pressen 'pressima, suruma'
baltisaksa pressen 'triikima'

prõmmima : prõmmida : prõmmin 'tugevasti ja müra tekitavalt taguma; valjuhäälselt riidlema' prõmatama

põlema : põleda : põlen 'süttinuna leekides olema; helendama, valgust andma; teravalt valutama'
lõunaeesti palama
palama, palav, palu, palukas
liivi pallõ 'põleda'
vadja palaa 'põleda', põlõa 'põleda; valgust anda; kõrbeda, kuivada'
soome palaa 'põleda; paista, särada; kõrbeda'
isuri pallaa 'põleda'
Aunuse karjala palua 'põleda; valgust anda'
lüüdi palada 'põleda'
vepsa palada 'põleda; valgust anda; palavikus olla; luituda'
saami buollit 'põleda; põletada; kipitada, kirvendada'
ersa paloms 'põlema'
mokša palǝms 'põlema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis pala. Veel on arvatud, et selle tüve vasted on ka vadja pallõttaa 'külmetada', soome palella 'külmetada, külm olla', isuri palehtoja 'hüübida (vere kohta)', palendaa 'külmetada, külm olla', karjala palella 'ära kõrvetada, ära põletada; ära külmetada', vepsa paľeta 'läbi külmata, tugevasti külmetada', saami buolaš 'pakane, külm ilm', ersa paloms 'külmetama', mokša palǝms 'külmetama' ning võib-olla ka mansi pɔ̄ľ- 'külmuma; külmetuma', idahandi poj 'paks lumevaip', lõunahandi pӑj 'paks lumevaip', pӑjət- 'külmaks minema; külmetama; külmuma', ungari fagy 'külm, pakane; külmuma, jäätuma'. a-listes samatüvelistes sõnades on vana, lõunaeesti murretes säilinud tüvevariant.

rappuma : rappuda : rappun 'põrutamisest, korduvatest järskudest tõugetest tingituna üles-alla, edasi-tagasi v kahele poole tugevasti võnkuma; vappuma, võbisema, tõmblema'
vadja raputtaa 'raputada; värisema panna (külma kohta); sakutada, tutistada; (linu) ropsida; lehvitada; virutada'
soome mrd rapata 'viljavihke rabada'
isuri rabuttaa 'raputada; puistata (lund); pilgutada (silmi)'
Aunuse karjala rappa- 'kiiresti, järsku teha'
Võib olla rabama ja/või rabisema tüve variant. Eesti keelest on laenatud soome mrd raputtaa 'raputada; lina puhastada' ja eestirootsi rappot 'raputama' (← raputama). Vt ka rappima.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur