[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kange : kange : kanget 'paindumatu, jäik; jõult tugev; tubli, hakkaja; väga tugev, äge (nt valu); tugevatoimeline; visa, jonnakas; range, vali' kang1

kobe : kobeda : kobedat 'kohev; tubli, kopsakas'
● soome kopea 'uhke, kõrk'
isuri kobistua 'toibuda, terveneda'
karjala kopie 'uhke, kõrk'; kopeutuo 'hakata; tekkida'; kopakka 'toimekas; tugev; kobe, kohev'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vasted võivad olla osaliselt soome keelest laenatud.

paras : paraja : parajat 'sobiv, kohane; üsna suur, tugev, hea; tubli, kaunike'
◊ paraku, parandama, parata, parem, prõlla
← algindoiraani *bhadróm
● liivi parāz 'õige, sobiv'
vadja paras 'paras, sobiv; parem, parim'
soome paras 'parim'
isuri paras 'parim; paras'
Aunuse karjala paras 'parim'
lüüdi paraz 'parim'
vepsa paraz 'sobiv aeg millegi tegemiseks'
saami buorre 'hea'
ersa paro 'hea; hea (nimisõnana), rikkus'
mokša para 'hea; omand, vara'
mari poro 'hea, suurepärane, meeldiv; armulik, leebe, heatahtlik'
udmurdi bur 'hea; parempoolne; õnn, edu, rikkus'
komi bur 'hea'
Läänemeresoome keeltes esineb tüvi eri tuletistes. parata on tegusõna parandama vana da-tegevusnime vorm, paraku selle käskiva kõneviisi ainsuse 3. pööre, 'parandagu'. parem on vana tüvisõna keskvõrde vorm. prõlla 'praegu' on vana tüvisõna alalütleva käände vorm, selles kajastub varasem käänamine paras: paraha ja esimese silbi täishäälik on välja langenud, murretes on veel samas tähenduses ka nt variandid parhilla, prilla. Eesti keelest on laenatud eestirootsi parast 'paras, piisav'. Vt ka praegu.

priske : priske : prisket 'vormikalt täidlane, tüse'; van 'elujõuline'; kõnek 'suur, tõhus, rikkalik, tugev, tubli'
○ (p)risk
← alamsaksa vrisch 'noor, värske, rõõmus'
Eesti keelest on laenatud vadja priski 'priske, tüse, rammus' ja isuri priski 'priske'. Laenatud on ka alamsaksa tüve teine variant, värske.

rabe2 : rabeda : rabedat 'kärsitu, rahutu, tormakas'; mrd 'väle, nobe'
? ← alggermaani *frawaz
vanaislandi frár 'kärme, kiire'
● liivi ra’bdõ 'peenike, sale'
soome rapea 'nobe, kärme; tubli, kõva (mõõtude kohta)'; mrd 'äge, äkiline; (eitavas kontekstis) viletsavõitu'
Aunuse karjala ravei 'nobe, kärme, tragi; tugev, kõva (tuule, vihma kohta); tugev, tubli, heas seisundis, rikas'
lüüdi raved 'nobe, kärme, tragi'
On ka oletatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas rabisema ja/või sõnas rabama. Vt ka räpakas1.

tang : tangu : tangu 'teravilja kooritud ja purustatud tera; lihastes parasiteeriv paelussivastne, tsüstitserk, finn'
? ← alggermaani *stangō
vanaislandi stǫng 'ritv, latt, teivas'
rootsi mrd stagg 'jäik rohi; kõrs, agan(ad); ogalik'
Esitatud laenuallikas eeldab tähendusmuutust 'miski torkav, astel, teravik, ohe (teraviljal), kõrs' > '(vilja)tera'. Muutus võis olla toimunud juba laenuandja poolel, sellele võimalusele viitab germaani allikaga samast indoeuroopa tüvest lähtuv vanakreeka stáchys 'viljapea'. Ligilähedane tähendusmuutus on toimunud ka nt sõnas tera. Tõenäoliselt on pisut hiljem samast allikast laenatud soome tanko 'ritv, latt, teivas, varras; kang'. Teisalt on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on liivi da’nktõ, da’nkti 'tugev; terve, tubli', soome tankea 'kange, jäik' ja mokša mrd taŋgəda 'tugev, kõva'. Sel juhul oleks tüve algne tähendus olnud 'kõva'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tengas '(herneste ja ubadega keedetud) odratangud; tambitud kanep' ning soome mrd tanko 'tang'.

tihti 'sageli'
← alamsaksa dicht(e) 'tihe, paks; tugev, tubli; väga, ägedalt, kõvasti'
← saksa dicht 'tihe, paks; tihke, kompaktne; läbilaskmatu; tihedalt, paksult; otse, lähedalt'
Sõna on osastava või sisseütleva vorm omadussõnast tiht 'tihe, tihke', mis esineb peamiselt murretes, ühiskeeles on tuntud vaid liitsõnades, nt tihtkamm 'tihe kamm', tihttuul 'poolpõiki vastu puhuv tuul, piidevint'. Ka samatüveline tegusõna tihtima on tõenäoliselt alamsaksa või saksa keelest laenatud, ← alamsaksa dichten 'tihedaks tegema, täitma, pragusid tihendama, laeva tihtima' või saksa dichten 'tihendama, tihtima'. Eesti keelest on laenatud soome mrd tihti 'tihe, tihke', isuri tihti 'tihe (paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev)'; tihtii 'tihedalt; sageli' ja võib-olla ka vadja tihti 'tihedalt; sageli; tihe (paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev)'.

trammis 'pingul'
← alamsaksa stram 'kõva, pingule tõmmatud'
← saksa stramm 'pingule tõmmatud; tugev, terve, tubli; sirge; vali, range; pingul, pingule; sirgelt'

tõhus : tõhusa : tõhusat 'mõjus, efektiivne, tagajärjekas; tugev, tubli'
○ kirderanniku tehus
◊ tõht
● soome teho 'võimsus; mõju; jõud, tugevus; jõudlus, tootlikkus, efektiivsus'
isuri tehhoisa 'mõjus, kasulik'
Aunuse karjala tehto 'mõju; saak, kasu'
Võib olla indoeuroopa (eelbalti või eelgermaani) laen, ← indoeuroopa *d^heh₁tos või mõni teine tüve *d^heh₁- tuletis. Sama tüvi võib olla tegema laenuallikas. Sõna võeti kirjakeeles kasutusele keeleuuenduse ajal, vanemast murdekeelest registreeritud kujul. Hilisemas murdekeeles esinevad variandid tõhtus, tohtus. Eeskujuks oli ka soome tuletis tehoisa 'mõjus, efektiivne, tagajärjekas; võimekas, tarmukas, agar'. tõht on tuletusliideteta tüvi. Vt ka tehas .