[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

härras : härda : härrast 'tundlik, hale; haledust väljendav'
? ← alggermaani *χarđuz
gooti hardus 'range, karm, kõva'
vanaislandi harðr 'kõva; tugev; innukas'
saksa hart 'kõva; tugev; visa; range, karm'
inglise hard 'raske; kõva'
Vt ka harras.

juga-2 liitsõnas jugapuu 'igihaljas punase seemnerüüga okaspuu (Taxus baccata)'
● liivi jougūz 'jugapuu'
? soome jukeva, jukainen 'kõva, tugev'
Eesti keelest võib olla laenatud soome van srmt jukopuu 'jugapuu', laenamine võis toimuda seoses jugapuust tarbeesemete levikuga, sest hiljem ja mujalt pole sõna registreeritud.

kalk : kalgi : kalki 'vali, karm, hoolimatu; kõle, külm; rabedalt kõva; (vee kohta:) kare'; mrd 'kitsi, ihnus; intensiivne, tugev, maheduseta'
◊ kalge, kalgenduma
● ? soome van srmt kalki 'vaene, õnnetu, raske saatusega'
vepsa kauged, kāged 'kõle, külm; jäme, kare; ebasõbralik'
ersa kalgodo 'kõva, jäik; kare (nt riie, juuksed, vesi); vali, karm'
mokša kalgəda 'kõva, kare; kindel, vali'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

kang1 : kangi : kangi 'tugev metallvarb v puulatt millegi üles- v lahtikangutamiseks; hoob; piklik kõva tomp mingit ainet'
◊ kange
● liivi kanktõ 'kange, jäik, paindumatu; tihedalt kinni või pingule tõmmatud'
vadja kankõa 'kange, jäik, paindumatu; tihe, paks (toidu kohta)'
soome kanki 'kang, tugev varb; teivas, varras; vinn; piklik kõva metallitomp'; kankea 'kange, jäik, paindumatu'; van kirjak 'karm, vali'
isuri kangi 'teivas, kang'; kankia 'kange, jäik, paindumatu; tugev (tuule kohta)'
Aunuse karjala kangi '(hrl puust) kang, teivas, latt; karuoda; seebikang'
lüüdi kang(i) 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'
vepsa kanģ 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'; kanged 'kange, jäik, paindumatu; kohmakas'
? ersa kaŋkstomoms 'jäigastuma, kangestuma, tarduma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kõngema.

karp1 : karba : karpa 'korp, kare koorik (puul, inimese nahal)'; mrd 'sügelised'
? ← alggermaani *skarpa-z
vanaislandi skarpr 'kokku kuivanud, kuiv, kõva; kõhn, lahja; viljatu; äge, tugev, vägivaldne'
rootsi skarp 'terav'; mrd 'kuiv, kõva'
saksa scharf 'terav'
● liivi kārpa 'soolatüügas'
soome mrd karppa 'jäätunud lumekoorik, kõva külmunud maapind; soolakiht liha pinnal; tahm, nõgi'; karppi, karppu 'puukoor; kidura kasvuga puu; õhuke, õrrel kuivatatud auguga leib; soolakiht liha pinnal; nõgi'
Liivi vastet on peetud ka hilisemaks laenuks läti keelest.

kindel : kindla : kindlat 'usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev; mittemuutuv, püsiv; vankumatu, järeleandmatu; selline, mille paikapidavuses pole põhjust kahelda; veendunud, mittekahtlev; eriline, kellelegi v millelegi omane'
◊ kinni
● vadja tšiintiä 'pingul; tugev, vastupidav, kõva'
soome kiinteä 'statsionaarne, kinnis-; liikumatu, muutumatu, püsiv; tahke, tihke; tugev, intensiivne; pidev, lakkamatu'
isuri kiintiä 'tihe, tihke; pingul'
Aunuse karjala kiińďei 'tihke, kitsas; pingul, tuubil; kõva, raskelt liigutatav; kitsi, ihne'
lüüdi kińďed 'tihke, kitsas'
saami giddat, giddes 'statsionaarne, kinnis-; tihe, tihke; kõva, raskelt liigutatav; kitsi'
Läänemeresoome-saami tüvi. kindel ja kõik esitatud sugulaskeelte vasted on mitmesuguste liidetega tuletised. kinni on vana käändevorm liideteta tüvisõnast, mis tänapäeva keeltes enam ei esine. Vt ka kiinduma.

kõva : kõva : kõva 'koostiselt tihe, survele vastupidav; kindel, tugev'
◊ kõvasi
● liivi kõvā 'kõva'
vadja kõva 'kõva'
soome kova 'kõva; vali, range; raske'
isuri kova 'kõva'
Aunuse karjala kova 'kõva'
lüüdi kova 'kõva'
vepsa kova 'kõva; tugev, vali'
Läänemeresoome tüvi.

mürts : mürtsu : mürtsu 'millegi raske kukkumisel, põrkamisel v löömisel kõva pinna vastu tekkiv järsk tugev müra; mürgel, mürgeldamine, möll; vali, mürgeldav, äge'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müra, lurts, turtsuma. Vt ka mürsik.

rabe2 : rabeda : rabedat 'kärsitu, rahutu, tormakas'; mrd 'väle, nobe'
? ← alggermaani *frawaz
vanaislandi frár 'kärme, kiire'
● liivi ra’bdõ 'peenike, sale'
soome rapea 'nobe, kärme; tubli, kõva (mõõtude kohta)'; mrd 'äge, äkiline; (eitavas kontekstis) viletsavõitu'
Aunuse karjala ravei 'nobe, kärme, tragi; tugev, kõva (tuule, vihma kohta); tugev, tubli, heas seisundis, rikas'
lüüdi raved 'nobe, kärme, tragi'
On ka oletatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas rabisema ja/või sõnas rabama. Vt ka räpakas1.

raju : raju : raju 'kange torm, maru'
● vadja raju 'torm, raju'
soome raju 'pöörane, metsik, taltsutamatu; tugev, kange, äge; suur, võimas'
isuri raju 'pöörane, taltsutamatu; halb (ilma kohta)'
karjala raju 'tugev, kõva (tuule, vihma kohta); pöörane, taltsutamatu (looma kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka raev.

ramm2 : rammu : rammu 'kehaline jõud, jaks; lihavus; väetis'; van 'tugevdava mõjuga, jõudu andev aine'
○ kirderanniku ramu
● vadja ramo, rammo 'kehaline jõud, tugevus'
soome mrd ramu '(kehaline) seisund'
isuri ramo 'kehaline jõud, tugevus'
Aunuse karjala ramakko 'tugev, kõva (tuule, vihma kohta)'
Läänemeresoome tüvi.

ränk : ränga : ränka 'suurt pingutust nõudev, kurnav; palju kannatusi, vaeva v raskusi põhjustav; kaalult äärmiselt raske; hulgalt, määralt, koguselt väga suur; ülitugev, ülikange, kõva; karm, vali; palju vaeva, oskusi nõudev, väga keeruline'
● ? liivi rǟnka 'viljelemata, metsik; asustamata maanurk, kolgas'
vadja rankka 'raske, ränk'
soome rankka 'äge, kõva, raske, metsik'; mrd 'kõle, vihmane, tormine; tugev'
isuri rankka 'raske, palju kaaluv; vaevaline, vaeva v jõudu nõudev; äge, tugev (vihma kohta), halb (ilma kohta)'
Aunuse karjala rankku 'äge, tugev (vihma kohta)'
lüüdi ramkkali 'tugevasti (vihmasaju kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Esimese silbi ä on reeglipäratu. Aunuse karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ränkkä 'ränk, vaevaline; raske (ka ilma kohta); udune, pilvine'. Vt ka rank.

sitke : sitke : sitket 'vastupidav, vintske, kõva ja painutatav; veniv ja kleepuv; tugev, väsimatu'
○ lõunaeesti sik(k)e
● liivi sikţ, sitkõz 'sitke'
vadja sitkõa 'sitke; visa; range; kitsi'
soome sitkeä 'sitke; visa'
isuri sitkiä 'sitke; kitsi'
Aunuse karjala sitkei 'sitke; painduv'
lüüdi šitked 'sitke'
vepsa sitked 'sitke'
saami dađgat 'kindel, tugev'
Läänemeresoome-saami tüvi.

suur : suure : suurt 'pikk ja lai, kõrge, kogukas; keskmist ületav, rohke'
← alggermaani *stūra-
vanaülemsaksa stūr 'tugev, suur'
alamsaksa stūr 'suur, raske; kangekaelne, tüütu'
● liivi sūŗ 'suur; väga'
vadja suuri 'suur, tugev, pikk; täiskasvanu; tähtis'
soome suuri 'suur; rohke; oluline'
isuri suur 'suur; sõre (jahu); kõva'
Aunuse karjala suuri 'suur, tugev'
lüüdi suuŕ(i) 'suur'
vepsa suŕ 'suur'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, tüür2.

tang : tangu : tangu 'teravilja kooritud ja purustatud tera; lihastes parasiteeriv paelussivastne, tsüstitserk, finn'
? ← alggermaani *stangō
vanaislandi stǫng 'ritv, latt, teivas'
rootsi mrd stagg 'jäik rohi; kõrs, agan(ad); ogalik'
Esitatud laenuallikas eeldab tähendusmuutust 'miski torkav, astel, teravik, ohe (teraviljal), kõrs' > '(vilja)tera'. Muutus võis olla toimunud juba laenuandja poolel, sellele võimalusele viitab germaani allikaga samast indoeuroopa tüvest lähtuv vanakreeka stáchys 'viljapea'. Ligilähedane tähendusmuutus on toimunud ka nt sõnas tera. Tõenäoliselt on pisut hiljem samast allikast laenatud soome tanko 'ritv, latt, teivas, varras; kang'. Teisalt on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on liivi da’nktõ, da’nkti 'tugev; terve, tubli', soome tankea 'kange, jäik' ja mokša mrd taŋgəda 'tugev, kõva'. Sel juhul oleks tüve algne tähendus olnud 'kõva'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tengas '(herneste ja ubadega keedetud) odratangud; tambitud kanep' ning soome mrd tanko 'tang'.

trammis 'pingul'
← alamsaksa stram 'kõva, pingule tõmmatud'
← saksa stramm 'pingule tõmmatud; tugev, terve, tubli; sirge; vali, range; pingul, pingule; sirgelt'

tubli : tubli : tublit 'tunnustust vääriv, omadustelt hea ja sobiv; (jõult) tugev, kange, kõva, äge; (üsna) suur, priske, kopsakas, kenake'
← vene van dóblij 'vapper'

tuim : tuima : tuima 'puudutuse vm füüsilise ärrituse vastu tundetu; meeltele nõrgalt mõjuv, mitte tugevat aistingut tekitav; (meelte, vaimse suutlikkuse kohta:) tönts, vilets, raske taibuga; loomult tundetu, vähese innukusega, osavõtmatu, vaimselt loid, huvi(de)ta; väheelamuslik, igav, väljendusvaene, ilmetu; jäik, kõva, ebamugav vms'
● liivi tūima 'tuim, tundetu; aeglane; nüri'
vadja tuima 'mage, maitsetu; kooritud (piim); tuim, tundetu, väsinud; kõva, tugev'
soome tuima 'karm, range; tugev, äge; äkiline, järsk; morn, pahur, vihane; kange, kibe, mõru, liiga soolane; mage, maitsetu, lääge'
isuri tuima 'soolata, mage'
Aunuse karjala tuimu 'soolata, mage, maitsetu'
? lüüdi tuimehtuda 'lukku minna (kõrvade kohta)'
? rootsisaami tåime 'nukker, ükskõikne'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd tuims 'uimane; väsinud; kohmakas, saamatu'.

vahva : vahva : vahvat 'vapper, julge, kartmatu; tore'
● vadja vahva 'tugev, vastupidav'
soome vahva 'tugev, kindel, kõva'
isuri vahva 'tugev; terve'
karjala vahva 'tugev, kindel; suurepärane'
vepsa vahv 'tugev, kõva'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome laen.

vali : valju : valju 'kõva, tugev; karm, range'
● vadja vaľľu 'vali, range; kõva; tugev; kange'
soome mrd valju 'karm, kõva, kale'
isuri valju 'kõva; tugev, võimas; vali, kuri'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas valge.

visa : visa : visa 'järjekindel; vastupidav; aeglane, vaevaline'
● liivi vizā 'kõva; tugev, kange; visa, kangekaelne'
soome visa 'näsupuit, salmiline puit; näsuline'
Aunuse karjala viza liitsõnas vizakoivu 'maarjakask; Karjala kask'
lüüdi viža liitsõnas vižakoiv 'maarjakask; Karjala kask'
Läänemeresoome tüvi.