[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jutt2 : juti : jutti 'joon, kriips'
● liivi jutā 'kirju v laiguline loom'
soome mrd jutta 'jutt, joon, triip'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

küüt1 : küüdu : küütu 'jutt, joon, triip'
◊ küüdus
● vadja tšüüttö 'küüdik, küütseljaga veis'
soome kyyttö 'küüt, valge joon hobuse v lehma seljal; küüdik'
isuri küüttöi 'küüt'
Läänemeresoome tüvi. Peetud ka läänemeresoome tuletiseks tüvest küü.

meere : meerde : meeret 'viir, triip, jutt, piire'
◊ meerima
Tundmatu päritoluga tüvi. Murdetüvi, mida soovitati kirjakeelde 1920. aastatel ja tehnikakeelde 1970. aastatel.

rand : ranna : randa 'merd v suuremat järve äärestav maismaaosa maismaa ja vee piirist kuni tugevaima tormilaine mõjupiirini; teatud piirkond, koht rannikul'
◊ randal
← balti *kranta, *krantā
leedu krantas 'rand, kallas; rannik'
läti mrd krants 'rand, kallas'
← algskandinaavia *stranđa
vanaislandi strǫnd '(nt kilbi) äär; rand'
rootsi strand 'rand, kallas'
● liivi rānda 'rand, kallas'
vadja ranta 'rand, kallas; äär, serv; mäe jalam; kant, maanurk'
soome ranta 'rand'
isuri randa 'rand, kallas'
Aunuse karjala randu 'rand, kallas; äär, serv; (kodu)kant, -nurk'
lüüdi rand(e͔) 'rand; äär, serv; kangaserv, ultusäär'
vepsa rand 'rand, kallas; kant, maanurk; mäe jalam'
On arvatud, et osaliselt võivad tüve tähendusi läänemeresoome keeltes olla mõjutanud alamsaksa rant 'äär, serv, veer; rant, ääris', saksa Rand 'äär, serv, veer; rant, ääris' (laenatud eesti keelde ka eraldi, rant) ja rootsi rand 'äär, serv, rant; kanga triip, vööt, jutt'. randal on haruldase vormiga tuletis (? < *ranta-lainen), mis on toodud vanemast murdekeelest kirjakeelde zooloogiaterminina. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'madal mereäärne heinamaa'. Vt ka ranne.

sõõn : sõõna : sõõna mrd '(mustuse) triip, viir; pilveriba'
On arvatud, et tüve vasted on liivi sȭinastõ, sȭņastõ 'hallitada' ja soome mrd sientyä 'tuhmuda, mustaks jääda (riie kehval pesemisel)', sienteä 'määrdunud, tuhmunud, kollaseks tõmbunud (riie, ihu)', sel juhul võiks olla tüve seen variant. On ka oletatud, et tüve soon variant, kuid eesti keeles on häälikumuutus oo > õõ ebatavaline.

triip1 : triibu : triipu 'värvuselt muust pinnast eristuv pikk kitsavõitu riba v joon, vööt, jutt'
○ riip
← alamsaksa stripe 'triip, joon; väike põllutükk'

triip-2 liitsõnas triiphoone 'kasvuhoone'
← alamsaksa *drīf-hūs
Laenuallikana esitatud alamsaksa liitsõna (drīf < driven 'ajuma, triivima; ajama; (karja) pidama; tegelema' + hūs 'maja') otseselt registreeritud ei ole, kuid see on taastatav vanemas eesti keeles registreeritud sõna triipus, triibus 'kasvuhoone' põhjal. Seega on alguses laenatud liitsõna tervikuna, hiljem on sellest eraldatud tüvi triip, millele on lisatud liitsõna järelosise tõlge ning moodustatud nõnda triiphoone. Alamsaksa tegusõna või selle rootsi vaste on ka eraldi laenatud, triivima1 ja triivima2.

triivima1 : triivida : triivin 'tuulest v voolust aetav olema, ajuma; ajuma panema, ajama; (pikkamisi, nihkudes) minema, (aeglaselt) liikuma'
○ riivima
← alamsaksa driven 'ajuma, triivima; ajama; (karja) pidama; tegelema'
Mõnevõrra hiljem võib olla laenatud sama sõna teises tähenduses, triivima2. Sama tüvi on laenatud sõnas triip-2.

verme : verme : vermet 'verine triip, vorp'
◊ vermima
● ? Salatsi liivi värm 'pisar'
? soome mrd vermen 'marrasnahk, pealmine õhuke kiht; (mitm) õhuke, kehv riie v riietus'
On arvatud, et sõna on tuletis tüvest veri. Teisalt on peetud indoiraani laenuks, allikaks tüvi, mille vaste on nt vanaindia várman- 'kaitserüü; kaitserajatis', on arvatud, et samast tüvest on laenatud ka varmas.

viir1 : viiru : viiru 'kitsas vöönd, triip, vööt; joon'
◊ viirg
● liivi vīrg 'riba'
vadja viiru 'joon, kriips; triip'
soome viiru 'triip; joon, kriips'
isuri viiru 'triip; joon, kriips'
karjala viirukka 'kõverik; joon, kriips'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et balti laen tüvest, mille vaste on läti švīka 'joon, kriips'. viirg on tüvevariant, milles g on astmevahelduslike sõnade analoogial tekkinud lisahäälik. Vt ka viirastuma.

viirg : viiru : viirgu 'triip, joon, viir' viir

vööt : vöödi : vööti '(laiem) triip, viir' vöö