[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

lõng : lõnga : lõnga 'kiudude ketramisel saadav v ühe pika kiuna esinev materjal riide, silmkoeesemete jm kudumiseks, tikkimiseks jne'
lõunaeesti lang, kirderanniku lang
alggermaani *langan-
islandi langi '(veise) jämesool'
liivi lānga 'lõng, niit'
vadja lõnka '(villane) lõng'
soome lanka 'niit; lõng; juhe, traat; pael, lõks'
isuri langa 'villane lõng; traat'
Aunuse karjala langu 'niit, lõng'
lüüdi lang 'lõng'
vepsa lang 'lõng'
Lule saami luoggē 'pärasool'
Saami vaste võib olla rööpselt laenatud. Islandi sõna tähendus peegeldab, et esialgu kasutati õmblemisel loomasooli.

pael : paela : paela 'pikk kitsas ribakangas, harvem nöör, mida kasutatakse kaunistamiseks, tugevdamiseks, kokkusidumiseks jms'
kirderanniku paul
?alggermaani *fatla-
liivi paggõl 'pael jalatsitel, nöör'
vadja pagla 'pael, nöör; köis; traat'
soome paula 'nöör; pael, püünis'
isuri pagla 'võrgu, nooda nöör; kingapael'
Aunuse karjala paglu 'nöör, viisupael; paeluss'
lüüdi pagl 'viisupael'
vepsa pagl 'nöör; viisupael'
Alggermaani *fatla- on oletatav rööpvariant sõnale *fatila-, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa Fessel 'kütke, ahel', vanaislandi fetill (mitm fatlar) 'side, kanderihm', rootsi mrd fätlar, fäslar (mitm) 'kandeköied, rihmad'. Raskesti hääldatav tl-ühend on laenamisel asendatud kl-ühendiga. Vt ka kablutama1.

pool2 : pooli : pooli 'silindri- v koonusekujuline alus, millele keritakse lõng, filmilint, traat vms; seadmeosa'
alamsaksa spole 'pool'
Samatüveline tegusõna poolima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa spolen 'poolima'.

raat1 : raadi : raati 'teatud sugukonda kuuluv lind (Prunellidae)'
traat
saksa -schrat liitsõnas Holzschrat 'pasknäär'
Rahvapärastes linnunimetustes paskraat, paskatraat, sarabutraat esinev tüvi on kirjakeeles kasutusele võetud sugukonda Prunellidae kuuluvaid linde märkiva zooloogiaterminina. tr-alguline murdevariant on arvatavasti kujunenud rahvaetümoloogilisel seostamisel sõnaga traat.

tinisema : tiniseda : tinisen 'pidevat meloodilist ja vaikset kõrget (vibreerivat) heli tekitama (nt pillikeel, traat)'
soome mrd tinistä 'piniseda (sääse kohta); viriseda, nuriseda; pilli lüüa (kõrvade kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades inisema ja pinisema. Vt ka tine.

traat : traadi : traati 'pikk ja peenike (ümmarguse ristlõikega) metalltoode'
raad
alamsaksa drāt 'traat, nöör, niit'
saksa Draht 'traat'
Eesti keelest on laenatud vadja traatti 'traat'.

vask : vase : vaske 'punakas pehme metall, keemiline element (Cu)'
liivi vašk 'vask'
vadja vahtši 'vask'
soome vaski 'vask'
isuri vaski 'vask'
Aunuse karjala vaski 'vask'
lüüdi vašk 'vask; messing'
vepsa vaśk 'vask'
saami veaiki 'vask'
ersa uśke 'juhe, traat'
mokša uśkä 'traat; kett'
mäemari van -βaž sõnas βǝrγeńǝ-βaž 'vasemaak'
udmurdi -veś sõnas azveś 'hõbe'
komi -i̮ś sõnas ezi̮ś 'hõbe'
handi wŏχ 'metall, raud; raha; kopikas'
mansi -wǝs sõnas ātwǝs 'plii'
ungari vas 'raud'
neenetsi jeśa 'raud; metall; raha'
eenetsi ƅ́aśi 'raud; metall; raha'
nganassaani basa 'raud; metall; rubla, raha'
sölkupi kuə̑sə 'raud'
kamassi båzå 'raud'
matori besā 'raud'
Uurali tüvi. Kuna vask oli esimene metall, millega uurali hõimud kokku puutusid, siis tõenäoliselt on läänemeresoome keeltes säilinud tüve algne tähendus. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka indoeuroopa keeltes, nt armeenia oski 'kuld' ja tohhaari wäs 'kuld', mistõttu tüve on peetud ka varaseks indoeuroopa või tohhaari laenuks või rändsõnaks.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur