[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kärss : kärsa : kärssa 'koonu pikk liikuv ninaavadega esiosa mõnedel loomadel'
● vadja kärsä 'kärss; tila, toru'
soome kärsä 'kärss; lont'
isuri kärsä 'kärss; lüpsiku v kannu tila'
Aunuse karjala kärzü 'kärss; lõust'
lüüdi kärz 'kärss'
vepsa kärz 'kärss; koon; lõust'
Vadja vaste on tõenäoliselt soome või isuri keelest laenatud.

lõõr : lõõri : lõõri 'torujas käik, kanal vms'
○ röör, rööv
← alamsaksa rōr 'pilliroog, roostik; toru', rare 'hingetoru'
Laenu muganemisel on sõnalõpulise r-i tõttu sõna alguses r asendunud l-iga. Murretes on ka asenduseta variant röör.

piip : piibu : piipu 'uimastusaine, hrl tubaka suitsetamise riist, millel on ümmargune kaha ja õõnes vars'
← rootsi pipa 'piip; vile; (relva)toru; lõõr'
On peetud ka alamsaksa laenuks, ← alamsaksa pipe 'piip; toru; toruluu; muusikainstrument; vedelikumõõt'. Rootsi keelest laenamist peetakse tüvevokaali -u pärast tõenäolisemaks. Vt ka piibe-.

putk : putke : putke 'torujas vars v õie osa; paljude sarikaliste sugukonna taimede rahvapärane nimetus; eseme torujas osa, toru'
○ lõunaeesti pütsk
● liivi putk 'vars', puţk(õz) 'lill'
vadja putkõ 'õõnsa varrega taim; taime õõnes vars; rauast toru tööriista osana'
soome putki 'toru; õõnsa varrega taim'
isuri putki 'õõnsa varrega taim; õõnes vars'
Aunuse karjala butki 'õõnsa varrega taim; vilespill'
lüüdi buťk(i) 'õõnsa varrega taim; oblikas'
vepsa puťk, buťk 'heinputk (Angelica); harakputk'
saami boska, boská 'kikkaputk'
ersa počko 'toru; õõnes vars; heinputk (Angelica)'
mokša počka 'putk, vars, kõrs; õõnsus, puu (õõnes) sisemus'
mari puč́ '(relva) toru; kõrs; pasun'
neenetsi pudᵊ 'peaehte (metall)toruke; puusäsi'
sölkupi pūčǝ 'sisemus; roog, putk', puča 'seedriseeme'
kamassi put, pшt 'sisemus, üdi'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi potk 'ava, kuhu vars, käepide pistetakse' ja võib-olla ka läti puķe 'lill'.

rumm : rummu : rummu 'ratta tugev keskosa, milles on ava võlli v telje tarvis; peakatte jäigast materjalist torujas kere'; mrd 'voki, piibu jms toru, silinder või jämedam osa'
← rootsi trumma 'trumm; trummel; (peamiselt maa-alune) toru, kanal; torukujuline ese, rull (sh niisugune, millele on keritud nt nöör), sammas'
On ka arvatud, et tüvi on alamsaksa laen, ← alamsaksa trumme 'trumm; silindrikujuline ese; (vihmavee)toru'. Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest. Alamsaksa allikast on laenatud trumm.

tila : tila : tila 'valamistoru; renn, renniga pulk; kella kõra'; mrd 'jääpurikas'
? ← algskandinaavia
rootsi mrd dele, dila 'sarve sisemus; lapse imemissarv; vorstitoppimissarv', dile, del 'udar'
● liivi tilā 'väike toru, renn; poisi peenis'
soome mrd tila 'lapse imemissarv, sarvest lutt'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Tille 'teatud lehter; õõnes toru; kastekannu tila', eestirootsi till liitsõnas is-till 'jääpurikas' ja läti mrd tilēns 'jääpurikas'. Vt ka till2.

torik : toriku : torikut 'puutüvedel v kändudel kasvav seen (Polyporus)' toru

torssis 'mossis, tusane'
◊ torsakas, tõrssis
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades toru ja tossis.

toru : toru : toru 'silindriline õhukeseseinaline, suhteliselt pikk õõneskeha; seda meenutav moodustis'
◊ torik
● soome toro 'toru, tila; veskikolu'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas torssis. Tuletis torik on moodustatud murdevariandist tori. Eesti keelest on laenatud liivi torī 'toru, kannu tila', van torū 'tanu tipp' ja eestirootsi tåro 'toru, renn'.

trompet : trompeti : trompetit 'ovaaliks keeratud silindrilise, otsast laieneva toru ja kausshuulikuga vaskpuhkpill'
← saksa Trompete 'trompet'

truba : truba : truba 'trompet; pasun'; mrd 'korsten; (suitsu-, kaevu-, kuivendus-, jahu-)toru'
← vene trubá 'toru; tõri; korsten; kanal, lõõr, truup; pasun'
Tüvi on korduvalt laenatud, truba on suhteliselt hiline laen. Varasem laen samast allikast on truup.

trumm : trummi : trummi 'lame sõõrikujuline mittehäälestatav löökpill, mida mängitakse pulkade v sõrmedega pinguldatud nahast v tehiskilest membraanile lüües; truup, sillake'
○ rumm
← alamsaksa trumme 'trumm; silindrikujuline ese; (vihmavee)toru'
Osaliselt (nt murrakutes, kus omastavavorm on trummu) võib tegemist olla rootsi laenuga, ← rootsi trumma 'trumm; trummel; (peamiselt maa-alune) toru, kanal; torukujuline ese, rull (sh niisugune, millele on keritud nt nöör), sammas'. Rootsi allikast on laenatud rumm.

truup : truubi : truupi 'lõõr; toru; pliidi, ahju soemüür; väike sild'; mrd 'ahjupink; ahju külje sees olev süvend'
○ ruup
← vene trubá 'toru; tõri; korsten; kanal, lõõr, truup; pasun'
Mõnevõrra hilisem laen samast allikast on truba.

tuutu : tuutu : tuutut 'torbik'
○ tutu
← alamsaksa tute 'sarv; sarvekujuline ese (nt lehter); toru; teravatipuline peakate v soeng'
Sõna tähendust on ilmselt mõjutanud saksa Tüte 'torbik; paberkott'.

tõri : tõrve : tõrve '(sarve-, pasunakujuline) toru, sarv'
← balti
leedu taurė 'karikas, peeker; kupuklaas'
läti taure '(karja-, jahi)pasun, sarv'
● soome torvi 'pasun, sarv; toru, tõri, rull'
isuri torvi 'pasun; toru'
Aunuse karjala torvi 'karjapasun; kangarull; toru'
vepsa toŕv 'karjapasun'
Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud ka torujaid moodustisi märkivates anatoomia- ja botaanikaterminites. Teine samatüveline balti laen on tarvas. Vt ka torbik.

tõru : tõru : tõru 'tamme vili'
○ kirderanniku toru
● liivi tõ’rmõz 'tõru'
vadja turu, doro 'tõru'
soome terho 'tõru'
On oletatud, et tuletis tüvest tera.