[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hunnitu : hunnitu : hunnitut 'suurepärane, tore'
Tundmatu päritoluga tüvi.

iha : iha : iha 'kirglik soov, kange tahtmine, sisemine sund'
◊ ihkama
← algindoiraani *iša-
avesta aēš-, iša- 'otsima; tahtma; soovima; igatsema'
● vadja ihala 'ilus, kaunis'
soome ihana 'tore; veetlev'; van iha 'rõõmus, hea (meel)'
isuri ihhaala 'kaunis, ilus'
Aunuse karjala ihanu, ihavu 'hele; ilus'
ihkama on moodustatud sõnapaari viha ja vihkama analoogial; ihalema on moodustatud soome ihailla 'ihaleda, imetleda' eeskujul. Vt ka ihu ja öördama.

kaunis : kauni : kaunist 'esteetiliselt meeldiv, ilus; selge, päikesepaisteline, meeldiv; sisemiselt v sisult väärtuslik; õnnelik, meeltülendav vms; üsna suur v rohke; üsna (suurel määral), küllaltki'
← alggermaani *skauniz
gooti *skauns 'sarmikas, veetlev'
vanaülemsaksa skōni 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'
saksa schön 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'
● vadja kaunis 'punane; ilus'
soome kaunis 'ilus'
isuri kaunis 'ilus (ilma kohta)'
Aunuse karjala kauniš 'ilus; selge (ilma kohta)'
lüüdi kauńiž 'ilus'
Laenatud võib olla ka mõni germaani tüve hilisem vaste, kena. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kanes 'üsna, päris'. Vt ka kann1, sulnis.

kena : kena : kena 'meeldiva välimusega, nägus; meeldiva olemisega, vastutulelik, lahke; meeldiv, päris hea (olukorra, tegevuse, nähtuse vms kohta); üsna suur; imelik, naljakas, veider'
On oletatud, et germaani laen, ← tüve kaunis laenuallika mõni hilisem vaste (vrd vanaülemsaksa skōni 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane', vanafriisi skēne 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'). Otsest laenuallikat ei ole aga suudetud näidata. Eesti keelest on laenatud eestirootsi känat 'ilus, kena', vadja kena 'ilus, kena; sale, sihvakas; edev, keigarlik' ja isuri kena 'ilus, kena'; võib-olla ka liivi knaššist, knaššõ 'kenasti, ilusti' (? ← kenasti). Vt ka kentsakas.

kihvt : kihvti : kihvti van 'mürk'; kõnek 'vahva, tore, äge'; mrd 'tige, õel'
○ kiuht, kiht, jihvt, jiht
← alamsaksa gift 'mürk'
j-algulised murdevariandid kajastavad Baltimaade alamsaksa murde hääldust.

krann : kranni : kranni mrd 'korralik, puhas, viisakas'
← rootsi grann 'ilus, tore, kena'
Võib olla laenatud ka soome keele kaudu, ← soome mrd kranni 'kena, kaunis'.

kõre1 : kõreda : kõredat mrd 'pikk ja sirge'
● soome korea 'erksavärviline, värvikas; ilus, tore'
Aunuse karjala korei 'uhke; ilus, tore; pikk ja sirge'
Läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kõrge. Vt ka kõrend, kõrik ja kõrkjas.

käbe : käbeda : käbedat 'tragi, kärmas'
● vadja tšäpiä 'ilus, tore, kena'
soome mrd käpeä 'käbe, kärmas'
isuri käppiiä 'kaunis, kena'
karjala käpie 'käbe, kärmas, väle'
vepsa käb́ed 'ilus, hea; punane'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kräbe.

ladus : ladusa : ladusat 'sujuv, voolav; mõnus, tore'
Võib olla tüve laad1 variant. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas ladisema.

lahe : laheda : lahedat 'avar, ruumikas; oludest piiramata, vaba; üksipidi kiudude v niitidega, mitte sassis; kerge, karastav; kerge, ladus; mõnus, õdus'; kõnek 'tore, vaimustav'
◊ lahendama, lahke, lahtuma
● vadja lahkõa 'hea, lahke'
soome mrd lahea, lahkea 'pehme, sile; pehme (ilm); meeldiv (inimene)'
vepsa lahed 'värske (vesi); mahlane'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas lahke on ilmselt vana k-liide.

lust : lusti : lusti 'nauding, lõbu; heameel, rõõm; himu'
← alamsaksa lust 'lõbu, nauding; himu, tahtmine'
Samatüveline tegusõna lustima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa lusten 'himustama, ihaldama'. Eesti keelest on laenatud isuri lusti 'ilus; tore, meeldiv' ja vadja lusti 'ilus; ilu; lust, rõõm'.

maru : maru : maru 'raju, torm'; kõnek 'tore, vahva'
● liivi ma’r 'hullus, pöörasus'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas märatsema.

mehka : mehka : mehkat kõnek 'tore, mõnus, vahva'
? ← vene smeh 'naer'

sõre : sõreda : sõredat 'hõre, harv; jäme, jämedateraline'
◊ sora-,sore
? ← indoeuroopa *ḱer-, *ḱoro-
saksa Hirse 'hirss'
leedu šerti 'toitma, söötma', šaras, pa-šaras 'loomatoit'
● vadja sorõa 'suur, jäme; sõre; jämedakoeline; harv'
soome sora 'kruus; kivikillustik'
isuri sorriia 'kare, jämedakoeline, jämedateraline, suur'
vepsa sorou 'kare, jäme; jämedalt jahvatatud'
? ersa śuro 'tera, vili'
? mokša śora 'tera'
On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, sama mis sõnas sorama. Mõnikord on arvatud, et tähenduses 'hõre, harv' on tegemist eri päritolu tüvega, mille vasted on soome sorea 'ilusa kehaehitusega, sihvakas, kena', isuri sorriia 'uhke, tore, hea välimusega' ja karjala sorie 'pikk ja sale; sirge ja väheste okstega (puu); selge; kena'. Vt ka hõre.

tore : toreda : toredat 'meeldiva välimusega, ilus, nägus; meeldiva olemisega, sümpaatne; ülimalt meeldiv, suurepärane; uhke, ülbe, üleolev; üsna suur'
◊ tõre, tõrelema
● vadja torua 'tõrelda, riielda'
soome tora 'sõnelus, tüli, vaidlus'
isuri torruua 'tõrelda, riielda'
Aunuse karjala tora 'kaklus, kähmlus; lahing; (mitm) sõda'
lüüdi tora 'kaklus, kähmlus'
vepsa tora 'kaklus, kähmlus; tüli, sõim'
saami doarru 'kaklus, kähmlus, võitlus, lahing'
? ersa ťuŕems 'kaklema; võitlema'
? mokša ťuŕəms 'kaklema; võitlema'
mäemari torlem (oleviku ains 1P) 'tõrelen, noomin'
? ungari dorgál 'tõrelema, noomima'
neenetsi taroʔ- 'käsitsi võitlema, maadlema'
eenetsi taru- 'maadlema'
nganassaani tora- 'maadlema'
sölkupi ćār 'kuritegu, riid, viha'
matori toro- 'maadlema'
Uurali tüvi. Esitatud ersa ja mokša vastet on teisalt peetud tõrjuma vasteteks. Eesti keeles on toimunud tähendusmuutus 'pahane' > 'ülbe, uhke' > 'uhke, suurepärane' > 'meeldiv'. Sugulaskeeltele lähem tähendus on säilinud tüve rööpvariandis, milles o > õ (tõre, tõrelema). Vt ka torisema, tõrkuma.

torisema : toriseda : torisen 'rahulolematult, pahaselt kõnelema, nurisema; ühtlaselt, madalahäälselt põrisema'
◊ tõrisema
● vadja toriss 'toriseda; (lärmakalt) lobiseda, lärmitseda'
soome mrd torista 'koriseda, nohiseda; soliseda'
karjala torissa 'iriseda, toriseda, nuriseda'
vepsa tore͔ita 'krigiseda, kriuksuda; koliseda; täristada, taguda (nt rähni kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades törisema, korisema, lora, norisema, porisema, sorama, torts. Tüvi on osaliselt segunenud vanema, uurali tüvega, mis on sõnas tore.

tõre : tõreda : tõredat 'kuri, pahur, lahkusetu, ebasõbralik' tore

tõrelema : tõrelda ~ tõreleda : tõrelen 'kurjustama, kellegagi pahandama' tore

tõrjuma : tõrjuda : tõrjun 'eemale, kaugemale ajama, peletama; midagi ebasoovitavat ära hoidma, selleks kedagi v midagi hävitama vms; mitte nõustuma, vastu olema, tagasi ajama, eitama; kellessegi halvustavalt suhtuma ja teda vältima'
○ kirderanniku torjuma
● soome torjua 'tagasi lüüa, eemal hoida; ära hoida, takistada; tagasi lükata, keelduda; ümber lükata (nt väidet), eitada'
? saami doarjut 'toetada, tuge anda; toetuda, nõjatuda'
? ersa ťuŕems 'kaklema; võitlema'
? mokša ťuŕəms 'kaklema; võitlema'
Läänemeresoome, läänemeresoome-saami või läänemeresoome-mordva tüvi. Esitatud ersa ja mokša vastet on teisalt peetud sõna tore tüve vasteteks.

tõrkuma : tõrkuda : tõrgun 'mitte kuuletuma, vastu hakkama, vastu puiklema; (seadmete jms kohta:) ajutiste katkestustega töötama'; mrd 'rappuma, põruma'
Võib olla tuletis sõnast tõre, tore. Murdetähendust 'rappuma, põruma' algsemaks pidades on ka oletatud, et tüve vaste on saami doarggistit 'kõmiseda, täriseda; väriseda, vappuda, rappuda' ning võib-olla ka soome torkkua 'tukkuda, poolunes olla'; mrd 'ripneda, nookuda'; van srmt '(saba) liputada' ja karjala torkkuo 'kõikuda, õõtsuda, nõksuda'. Sel juhul võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi, lähedane tüvi on nt sõnas põrkama.

uhke : uhke : uhket 'väärikas; ennast täis olev; tore, suursugune'
● vadja uhkõa 'uhke, upsakas; ülbe; ilus, tore'
soome uhkea 'tore, uhke'
isuri uhkia 'julge, vapper; tore, uhke'
karjala uhkie 'tore, uhke; reibas, südi'
Läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades uhkama ja uhal. Eesti keelest on laenatud liivi ukāz 'uhke'.

uljas : ulja : uljast 'julge, vahva; reibas'
← soome uljas 'tore, uhke; vapper, uljas'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On arvatud, et soome sõnas on sama tüvi mis sõnas ulatama.

vahva : vahva : vahvat 'vapper, julge, kartmatu; tore'
● vadja vahva 'tugev, vastupidav'
soome vahva 'tugev, kindel, kõva'
isuri vahva 'tugev; terve'
karjala vahva 'tugev, kindel; suurepärane'
vepsa vahv 'tugev, kõva'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome laen.