[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kong : kongi : kongi 'väike suletav ruum'; mrd 'marjatorbik; kumer kate; herilasepesa'
◊ kongus, kõngutama
● liivi kuong 'puukoorest torbik marjade korjamiseks või joomiseks'

● soome konkelo 'kõverus, kõverik'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane kumerust või kumerat eset tähistav tüvi on konks.

laast : laastu : laastu 'hööveldamisel, voolimisel, treimisel jm tekkiv v teatud otstarbeks lõigatav õhuke riba'
● liivi lāskõz 'laast'
vadja lassu 'laast'
soome lastu 'laast'
isuri lastu 'laast'
Aunuse karjala lastu 'laast'
lüüdi last 'laast'
Inari saami luás'tu 'tohust torbik'
Võib olla murdesõna last variant, lasn.

liuhka mrd 'libamisi; libajas, kallakas'
On arvatud, et tekkinud kahe tüve segunemisel, millest ühe vasted on murdesõna liuhast 'libamisi', soome mrd liuha 'viltune, kaldu; laienev (anum, seelik); tohust torbik', Aunuse karjala liuha 'kopsik, kibu; kassi toidunõu', lüüdi ľiuh '(tohust) kopsik', vepsa ľüuhe͔ine 'tohust kopsik' ja teine tüvi on liuguma. Vt ka lihkuma.

pärg : pärja : pärga 'rõngakujuline v ovaalne lille-, oksa- vm põimik; rõnga- v ringikujuline moodustis; peaehe'
Tüve vasted võivad olla saami bárgidit 'palmikut punuda', bárggaldat 'palmik, punutud pael', ersa pargo 'korv', mokša parga 'tohust torbik' ning võib-olla ka karjala (puna)päre 'peakaunistus'. Eesti keelest on laenatud soome mrd pärkä 'seppel v peapael' ja baltisaksa Pärg, Perg, Pärk 'eesti tüdrukute peaehe'.

torbik : torbiku : torbikut 'millestki keeratud ajutine kooniline nõu, tuutu'
Tõenäoliselt tuletis tüvest tõri.

tuutu : tuutu : tuutut 'torbik'
○ tutu
← alamsaksa tute 'sarv; sarvekujuline ese (nt lehter); toru; teravatipuline peakate v soeng'
Sõna tähendust on ilmselt mõjutanud saksa Tüte 'torbik; paberkott'.

tõri : tõrve : tõrve '(sarve-, pasunakujuline) toru, sarv'
← balti
leedu taurė 'karikas, peeker; kupuklaas'
läti taure '(karja-, jahi)pasun, sarv'
● soome torvi 'pasun, sarv; toru, tõri, rull'
isuri torvi 'pasun; toru'
Aunuse karjala torvi 'karjapasun; kangarull; toru'
vepsa toŕv 'karjapasun'
Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud ka torujaid moodustisi märkivates anatoomia- ja botaanikaterminites. Teine samatüveline balti laen on tarvas. Vt ka torbik.

tätar : tätra : tätart 'helves, tükike'; mrd '(villa)topp'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome tötterö 'torbik, tuutu', mrd töttö 'tohust pasun; (tohust) torbik, marjanõu' ja Aunuse karjala töttö 'lutt; side, ümbris', tötterö 'torbik, tuutu; lollpea, tolvan'.

törts : törtsu : törtsu 'lühike madal törisev heli; vähene kogus v määr, natuke'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades törisema, torts, sortsama. Lähedase tüve vasted on ka soome törttö 'torbik, tuutu'; mrd 'ümarapõhjaline puu- või plekknõu', mrd törtöttää 'tuututada, pasunat puhuda; valjusti rääkida' ja karjala törttö 'lapse söötmissarv'.