[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

toon : tooni : tooni 'heli, hääl (eriti silmas pidades selle kõrgust, kvaliteeti ja tugevust); värving, värvivarjund; kõneleja suhtumist, meeleolu vm väljendav häälevarjund; kirjutatu üldine tundelaad; (õigeks peetav) käitumisviis, (hea) komme, maneer'
← alamsaksa dōn, done 'meloodia; viis, mood'
← saksa Ton 'heli, hääl; rääkimisviis, häälevarjund; käitumisviis, maneer; värving, värvivarjund'
Samatüveline tegusõna toonima on tõenäoliselt samuti saksa keelest laenatud, ← saksa tonen 'toonima'.