[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

tombak : tombaku : tombakut 'leevike'
○ toombak, tumbak, tumbah, tumpah
◊ paap
← alamsaksa dompappe 'toompreester; leevike'
Laenuallikas on liitsõna, dom 'toomkirik, peakirik; toomkapiitel' + pa(p)pe 'vaimulik'. Linnunimetus on metafoorne: leevikese punane rinnasulestik on meenutanud toompreestri rüüd. Laen on muganemisel rahvaetümoloogiliselt moonutatud. Vanemast murdekeelest on registreeritud ka laenuallikale lähemaid variante toompapp, toompaap. paap on laenu lühenenud variant, milles on säilinud ainult liitsõna järelkomponent. Laenuallikaks oleva liitsõna esikomponent on ka eraldi laenatud, toom2.

toom1 : toome : toome 'valgete lõhnavate õiekobarate ja mustade v punaste luuviljadega lehtpuu v -põõsas (Prunus padus)'
◊ toomingas
● liivi tūoimki 'toomingas; kirss'
vadja toomi 'toomingas'
soome tuomi 'toomingas'
isuri toomi 'toomingas; toomingamari'
Aunuse karjala tuomi 'toomingas'
lüüdi tuom(i) 'toomingas'
vepsa toḿ 'toomingas'
saami duopma 'toomingas'
ersa ľom 'toomingas'
mokša lajmä 'toomingas'
mari lom- sõnas lombo 'toomingas'
udmurdi ľe̮m 'toomingamari'
komi ľe̮m 'toomingas, toomingamari'
idahandi jɔm 'toomingamari'
mansi ľām 'toomingamari'
sölkupi će̮mǝ, ćī̮mǝ- 'toomingamari'
kamassi lem 'toomingamari'
Uurali tüvi.

toom2 : toomi : toomi '(hrl piiskoplik) peakirik'
← alamsaksa dōm 'toom(kirik), peakirik, piiskopikirik; toomkapiitel'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ladina keelest, ← ladina domus 'maja; perekond; majapidamine; kodumaa; kirik'. Alamsaksa keelest on laenatud ka liitsõna, milles on sama tüvi, tombak.

toomingas : toominga : toomingat 'valgete lõhnavate õiekobarate ja mustade v punaste luuviljadega lehtpuu v -põõsas (Prunus padus)' toom1