[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hakkama : hakata : hakkan 'mingi tegevuse juurde asuma, alustama'
● liivi akkõ 'püüda, haarata'
vadja hakata 'raiuda, lõhkuda; peksta'
soome hakata 'lüüa, peksta, taguda; toksida; raiuda; hakkida'
Aunuse karjala hakata 'raiuda; koputada, kopsida'
? ersa čakams 'taguma, koputama, kopsima', čukams 'raiuma; koputama, kopsima'
? mokša čakams 'taguma, koputama, kopsima'
? udmurdi šukki̮ni̮ 'lööma'
? komi čukni̮ 'sattuma; sobima'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Vadja vaste on ilmselt soome laen. Eesti tüve on peetud ka balti laenuks, ← tüvi, mille vasted on leedu šokti 'hüppama; tantsima'; mrd 'algama, alustama' ja läti sākt 'algama, alustama' (samast balti tüvest võib olla laenatud ka nakkama). Läänemeresoome tüve või ainult soome, karjala ja vadja vastet on peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χakkōjan-, mille vasted on alamsaksa hacken 'lõhkuma, raiuma', vanainglise haccian 'lõhkuma, raiuma'. Vt ka agar ja agu.

korisema : koriseda : korisen 'madalat vähekõlavat rögisevat häälitsust esile tooma'
◊ kõra, kõre2, kõrisema
● liivi gorīkšõ 'koriseda', gõrīkšõ 'kõriseda, lõgiseda, plagiseda'
vadja korisa 'koriseda; käriseda; krooksuda; toksida, täristada', kõrisa 'nurru lüüa; koriseda; kidiseda'
soome korista 'koriseda'
isuri korissa 'koriseda'
Aunuse karjala korizou 'koriseda, korsata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüvi on linnunimetuse puukoristaja teises osises. Lähedane tüvi on nt sõnades kirisema, kurisema, kärisema, lora, norisema, porisema, sorama, torisema.

nakk : naki : nakki 'koonilise peaga nael; väike (sala)kinnituspulk; vistrik'; mrd 'varn'
◊ nakerjas, nakitsema
● ? soome van srmt nakata 'täkkida, kopsida, toksida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades naksama ja näkkama. Tehnikatermini tähendus 'koonilise peaga nael' on sõnale antud kirjakeeles.

tikutama : tikutada : tikutan 'tikutaja (vm linnu) kutsehüüdu kuuldavale laskma'
● soome tikittää, tikuttaa 'tiksuda, toksida'
isuri tiguttaa 'tiksuda'
Aunuse karjala tikuttua 'koputada, toksida', tikettiä 'tiksuda'
vepsa ťikutada 'tiksuda; toksida (rähni kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis tikk1. Lähedane tüvi on nt sõnas tiksuma. Vt ka tikkama ja tikkuma.

toksima : toksida : toksin 'hrl kuuldavate löökidega korduvalt kergelt lööma, koksima, kopsima'
● soome toksahtaa 'äkitselt välja ilmuda; põrgata, tonksata millegi vastu; millestki kinni haarata', mrd toksata 'lüüa, raiuda; noaga torgata; rebida, kitkuda'
Aunuse karjala toksoa 'kolistada, kõmistada, müdistada; toksida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tonksama, tuksuma, täksama, koksima, poksama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi dåks, tåks 'lööma, koputama'.

täkkima : täkkida : täkin 'sisselõikeid, sälke, märke tegema'
● ? Aunuse karjala čäküttiä 'ära täkkida, toksida, lohakalt tahuda'
? lüüdi ťš́äkki liitsõnas ťš́äkkiťš́iuťš́oi 'kivitäks'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades täksama ja näkkama.

täksama : täksata : täksan 'korraks kergelt lööma'
● liivi täksāb (oleviku ains 3P) 'peksab', täkslõ 'kirvega toksida [?]'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades toksima, näksama, räks, täkkima, samuti soome murdesõnas taksuttaa (kivitäksi häälitsuse või noaga vestmise heli kohta).