[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

nõjatama : nõjatada : nõjatan 'millegi v kellegi vastu asetama v toetama; end millegi v kellegi vastu toetama'
◊ naaldama, najal
● liivi no’jjõ 'end millegi vastu toetada', no’jjõ 'najale'
vadja nõjautta 'millegi vastu asetada v toetada', nõjalla 'najal, toel; abil, varal; kõrval, ääres, lähedal, ümber'
soome nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalla 'põhjal, najal, varal', noja 'tugi'
isuri nojahtaa '(järsku) millegi vastu asetada v toetada', nojal(laa) 'najal'
Aunuse karjala nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalleh 'najal; kaldu; lamandunud (vilja kohta)'
lüüdi nojaduda 'millegi vastu asetada v toetada'
vepsa nojazuda 'millegi vastu asetada v toetada'
Läänemeresoome tüvi. Esineb enamasti ainult kaas-, määr- ja tegusõnades, iseseisva nimisõnana on tuntud vaid soome keeles (noja). Sõnas najal on tüvevariant, kus esisilbi vokaal on muutunud a-ks (arvatavasti teise silbi a mõjul). Tuletises naaldama on tüves j vokaalide vahelt kadunud.

soosima : soosida : soosin 'toetama, poolehoidu tundma, poolt olema'
← soome suosia 'soosida, eelistada; edendada, toetada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome keelest on laenatud ka tuletis soosik, ← soome suosikki 'soosik, lemmik'. Soome keele eeskujul on moodustatud tuletis soosing, vrd soome suosio, suosinta 'soosing, poolehoid'. Soome allikas on tuletatud soovima tüvest. Laenatud on teinegi sama tüve tuletis, soostuma.

temmima : temmida : temmin 'metalldetaili vasardades v survega viimistlema'
← saksa stemmen 'peiteldama, peitliga töötama; toetama'