[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 11 artiklit

haalama : haalata : haalan '(laeva, võrku) köit- v trossipidi vedama'
eestirootsi hala 'haalama, vedama; tõmbama, tirima'
soome haalata 'vedada, tõmmata; tirida, tassida'
isuri haalada 'purjeid heisata; kokku korjata'
Sõna on peetud ka alamsaksa laenuks, ← alamsaksa halen 'haalama'.

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
kisa1
liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

nisu : nisu : nisu 'kõrreline teraviljataim, millest saab valget jahu saia jne valmistamiseks (Triticum)'
liivi nizzõz 'nisu'
vadja nisu 'nisu; nisujahu'
soome nisu 'sai; saiake'; van 'nisu'
Aunuse karjala nižu 'nisu; sai'
lüüdi ńižu 'nisu'
vepsa ńižu 'nisu'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest nisa. On ka arvatud, et tuletis tüvest, mis on murdesõnas nisõldama 'nikastama' ja mille vaste on soome mrd niseltyä 'kahekorra minna, murdudes katkeda' ning võib-olla ka ersa nozordams 'kraapima, küünistama', mokša nozǝŕams, noźǝŕams 'tirida, tõmmata, sikutada'.

nügima : nügida : nügin 'vähehaaval nihutades tõukama; müksima, tõuklema, trügima'
vadja nügätä 'toetada, toetuda; tirida, sikutada'
soome nykiä 'tirida, kiskuda; näkkida (kala kohta); tukselda; nõksuda'
Aunuse karjala ńügie 'trügida; näkkida (kala kohta)'
? handi ńăγəs- 'rookima, soomust eemaldama, puhastama'
? mansi ńaw- 'kitkuma, noppima'
? ungari nyű '(lina, kanepit) kitkuma'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Võib olla häälikuliselt ajendatud, seega võib ugri keelte tüvi olla rööpselt tekkinud. On ka arvatud, et tüve kaugemate sugulaskeelte vasted võivad lisaks olla sölkupi ńiŋkǝl- 'kitkuma' ja kamassi ńeʔ- '(välja) tõmbama', ńede̮- 'rebima, tõmbama'.

nühkima : nühkida : nühin '(edasi-tagasi liigutades) hõõruma'
soome mrd nyhkiä 'tirida, kiskuda; müksata, tõugata'
karjala nühkütteä '(tõmmates) jõnksutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et kujunenud nügima tüve segunemisel läänemeresoome-volga tüvega, mille vasted on vadja nühtääg 'rebida, kiskuda', soome nyhtää '(välja) kiskuda, katkuda, kitkuda', Aunuse karjala ńühtie '(välja) tõmmata, katkuda, kitkuda', lüüdi ńühťidä '(välja) tõmmata, katkuda, kitkuda', vepsa ńühťťä '(välja) tõmmata, katkuda, kitkuda; närida, näsida', ersa ńevťams 'välja tõmbama, katkuma, kitkuma', mokša ńef́ťǝms '(lõhki) rebima; katkuma, kitkuma' ja mari ńə̑ktaš 'nülgima' (ning mis omakorda võib samuti olla nügima tüve tuletis).

räästima : räästida : räästin 'katki kiskuma, rebima, kraapima'; mrd 'koorima'
vepsa ŕästta 'välja tõmmata; lahti v maha rebida; vägisi ära võtta; rebida, tõmmata, sikutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane tagavokaalne tüvi, mille vasted on liivi stõ 'puruks rebida, tükkideks kiskuda', soome raastaa 'puruks rebida; lahti rebida; riivida; lohistada, tirida', Aunuse karjala ruastua 'kiskuda, kraapida; röövida, ära võtta; ägedalt, hoogsalt, jultunult midagi teha', lüüdi ruastada, roastada, ruaštada '(puruks) rebida, kriimustada; vägisi ära võtta' ja vepsa rastta 'välja tõmmata; lahti v maha rebida; vägisi ära võtta; rebida, tõmmata, sikutada'. Lähedane tüvi on ka nt sõnas raasima.

tirima : tirida : tirin 'tugevasti tõmbama, sikutama; vedama, tassima; (sundides) endaga kaasa viima, kuhugi (jõuga) vedama'
terima
vene drat, dirát '(katki v lõhki) rebima, käristama, kiskuma; murdma (nt kiskja kohta); peksma, nüpeldama'
Vt ka tiri-.

togima : togida : togin 'müksima; taguma, (kergelt) peksma'
● ? vadja tõkkua, tokkua '(maha v ära) kukkuda, langeda', tõkuttaa, tokuttaa 'maha pillata, kukkuda lasta'
? soome tokata 'torgata, pista'; mrd 'näksata, kinni haarata'; mrd tokia 'tirida, tõmmata', tokoa 'tirida, tõmmata; nokkida, taguda'
? isuri tokkua 'kukkuda, langeda', toguttaa 'pillata, kukutada'
? Aunuse karjala tokata 'longata, liibata; lüüa; kiiresti teha'
? lüüdi ťš́okaita 'torgata, pista'
? vepsa čoke͔ita 'torgata, pista'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades toksima, tonkama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa tokams 'puudutama; tabama, pihta saama' ja mokša tokams 'puudutama; lööma; varastama'. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve tokk2 reeglipäratu variant.

torkama : torgata : torkan 'teravaotsalise esemega pistma, millegi sellise vastu puutuma v sellesse kinnitama; (teravaotsalise eseme kohta:) millessegi sisse surudes, pistes puutuma; teravat aistingut v tunnet tekitama; järsu liigutusega midagi kuhugi panema, pistma; midagi teravalt v järsult ütlema'
?vene mrd tórkat 'tõukama; raputama; tirima, tõmbama, sikutama'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on vadja torkata 'torgata (teravaotsalise esemega); salvata, solvata', soome mrd torkata 'pista, torgata, panna', Aunuse karjala torkkoa 'raskelt liikuda' ja vepsa torkutada 'näkata, tirida (kala õnge)' ning mida vene tüvi võib olla mõjutanud. Lähedane tüvi on nt sõnades sorkima ja surkima. Pigem on teiste läänemeresoome keelte sõnad rööplaenud vene keelest. Vt ka turgatama.

tõmbama : tõmmata : tõmban '(kä(t)ega) enda poole v mingis suunas liikuma panema, vedama; (laiali) laotama, pingule venitama; (käega) mingit pinda mööda libistama; viipama; virutama, lööma; (selga, kätte, jalga, pähe) panema v (seljast, käest, jalast, peast) võtma; midagi mingisse asendisse v seisundisse viima; (midagi) sisse hingama; (materjalide, esemete kohta:) endasse imema; valmimisprotsessi lõpuni seisma, hauduma'
kirderanniku tembama, tombama
balti
leedu tempti 'tõmbama, tirima; tassima; venitama; vedama'
läti tiept 'ulatama; kõvasti hoidma; kangekaelne olema'
liivi tõmbõ 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vadja tõmmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; tõmbuda; suitsetada, sisse hingata'
soome temmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; virutada, lüüa'
isuri temmada 'tõmmata, kiskuda, tirida; laulu jorutada; petta, tüssata'
Aunuse karjala temmata 'haarata; eemale v välja v kaasa v ära tõmmata, tirida; hoogsalt midagi teha, rabada'
lüüdi ťembaita 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vepsa ťembe͔ita '(välja) tõmmata'
Bumeranglaenuna võib eesti keelest laenatud olla läti mrd tembīt 'lohistama'. Vt ka temp2.

vedama : vedada : vean 'tõmbama, tirima'
vedelema, vedima
indoeuroopa *wedh-, *wed-
leedu vesti 'juhtima; viima; naima, abielluma'
vene vesti 'viima, talutama, juhtima; vedama'
vanaiiri fedit (oleviku ains 3P) 'viib, juhatab; kannab'
avesta vad- 'vedama; naiseks võtma'
liivi vieddõ 'vedada; juhatada; kaaluda'
vadja vetää 'vedada'
soome vetää 'vedada'
isuri vettää 'vedada'
Aunuse karjala vediä 'vedada, tuua; tõmmata, tirida'
lüüdi vedädä 'vedada, viia; korraldada'
vepsa vedada 'vedada, viia; korraldada'
ersa veťams, mrd veďams 'viima, vedama, juhtima'
mokša väťǝms 'juhtima, juhatama'
mari βüδaš 'ajama, juhtima; talutama, juhatama, viima'
ungari vezet 'juhatama, viima; juhtima'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur