[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ai : aia : aia 'seeliku (v särgi) äärispael'
← alggermaani *aǥjā
vanaislandi egg 'tera, teravik'
vanarootsi æg 'tera, teravik; kaugeim äär, serv'
vanaülemsaksa ekka 'tipp, ots; mõõga tera'
● liivi aigā 'kallas; äär; paikkond; külg'
soome mrd aaja 'suur, lai; suur ala'
Aunuse karjala agju 'serv, ots, piir'
lüüdi agď '(nööri, küla, põllu vms) ots; lõpp'
vepsa aǵj 'ots; tükk; lõpp'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi ai, aina, nai 'seeliku allääres olev punutud pael, tikitud kant'.

hari : harja : harja 'puhastamiseks, pühkimiseks, sugemiseks vms kasutatav ese; millegi ülemine, kõrgeim, tipmine osa'
◊ harima, harjus, harjusk
← balti
leedu šerys 'sea harjas'
läti sars (hrl mitm sari) 'sea harjas'
● liivi ōŗa 'liivane madalik meres; harjamisvahend; linahari; katusehari'
vadja arja 'hari, tipp; (kuke)hari; (hobuse) lakk; (kala) seljauim; harjamisvahend; linahari'; arjas 'harjas'
soome harja 'harjamisvahend; tipp; seljak; katusehari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'; harjus 'harjus'
isuri harja 'harjamisvahend; (kuke)hari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'
Aunuse karjala harja, harjas '(hobuselaka)karv; (mitm) hobuselakk'; harjus 'harjus'
lüüdi haŕď '(lina)hari; tipp; katusehari; (hobuse) lakk'; harďuz 'harjus'
vepsa haŕj '(lina)hari; (kuke)hari'; haŕǵos 'harjus'
Kalanimetus harjus on läänemeresoome tuletis, kalal on suur harja meenutav seljauim. Vt ka harjuma.

kikkis 'esileulatuvalt püsti v õieli'
◊ kiki, kiku
● vadja kikkillää 'kikkis, püsti'
soome van srmt kikkeellään 'püsti'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võimalik, et selle tüve vasted on ka soome mrd kikka 'tipp; teravaotsaline nokk' ja Aunuse karjala kikku 'käänak; kaardus, kõver'. Lähedane tüvi on nt kiks. Vt ka kikas.

kukal : kukla : kukalt 'inimese v looma pea tagaosa'
● vadja kukkula 'pealagi'
soome mrd kukku 'tipp; kuhi', kukkula 'küngas, kõrgendik'
isuri kukkula, kukkura 'küngas, kõrgendik'
Aunuse karjala kukkuri 'küngas; kuhi; tipp'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik', kuker-2. On oletatud, et sama tüvi on ka sõnades kukkur ja kupar. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd kukurs 'küür' .

lakk1 : laka : lakka 'laepealne, pööning; jõhvid vm karmimad karvad loomade kaelaharjal (nt hobusel, lõvil); (tasku)klapp, (mütsi)sirm; vähi liikuv tagakeha'
← alggermaani *flakan-
vanaislandi flaki 'varjualune kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
vanarootsi flaki 'varjualune kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
● liivi lakād (mitm) 'hobuse lakk', laţţ 'kaabu, müts'
vadja lakka 'hoone laepealne, pööning'
soome lakka 'varikatus; (rehe) katuse lai räästas; pööning', lakki 'ääreta, sageli nokaga müts; naistemüts; (rukki)haki kate'
isuri lakka 'katusealuse v rehe pööning', lakki 'abielunaise peakate'
Aunuse karjala lakki 'abielunaise peakate; mehe peakate'
karjala lakka 'pööning; pealagi; mäe, künka tipp; abielunaise peakate v selle pealaeosa'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lagi. Varem on arvatud, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille vaste on ka ungari lakik 'elama', kuid see on kaheldav vastete puudumise tõttu teistes kaugemates sugulaskeeltes.

latv : ladva : latva 'taime ülaosa, puu võra ülaosa; millegi ülemine osa, tipp, hari'
● liivi ladā 'latv; tipp, ots'
vadja ladva 'latv; (mitm) (kartuli)pealsed'
soome latva 'latv; tipp; ülemjooks'
isuri ladva 'latv; (mitm) viljavihkude rida rehes partel'
Aunuse karjala ladvu 'tipp; latv; ülemjooks'
lüüdi ladv 'latv'
vepsa ladv, ladvas 'tipp; latv'
Läänemeresoome tüvi.

nina : nina : nina 'inimese või looma hingamisteede algusosa ning haistmisorgan; esiletungiv, eenduv ots, tipp (mitmesugustel esemetel, neemel, idu)'
● liivi nanā 'nina (kehaosa); nokk; neem'
vadja nenä 'nina (kehaosa); nokk; tila; ots, tipp; neem; idu'
soome nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; (rahvausu järgi kurjade jõudude põhjustatud) nakkushaigus'
isuri nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; neem'
Aunuse karjala nenä 'nina (kehaosa); nägu; ots, tipp; (rahvausus) loodusest või esemetelt saadud haigus'
lüüdi ńeńä 'nina (kehaosa); ots, tipp'
vepsa ńena 'nina (kehaosa); ots, tipp; idu'
saami njunni 'nina (kehaosa); ots, tipp; tila'
Läänemeresoome-saami tüvi. Esisilbi vokaalivaheldus osutab, et algselt on olnud häälikuliselt ajendatud.

nokk : noka : nokka 'pikenenud näoluudest ning üla- ja alalõualuust moodustunud sarvkestaga kaetud elund lindudel; esemete (rõhtsuunas) eenduv v konksjalt väljaulatuv osa (nt mütsisirm, anuma tila)'
● vadja nokka 'nokk (linnul); ots, teravik, konks'
soome nokka 'nokk (linnul); tipp, ots, tila'
isuri nokka 'nokk (linnul); tipp, ots'
Aunuse karjala ńokku 'nokk (linnul); nina; tipp, ots; tükk; serv, äär', ńuokku 'nokk (linnul)'
lüüdi ńokk(e͕) 'nokk (linnul); nurk; tipp, ots'
vepsa ńok 'nokk (linnul); astel (putukal); nurk; tipp, ots, neem'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi tüvesid esineb ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mansi nāχwi 'nokkima' ja handi noχ- 'nokkima'. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *χnukka-, mille vasted on rootsi nock 'raaots; katusehari' ja islandi hnokki 'konks, haak; neem'. Vt ka noku ja nokutama.

nukk1 : nuka : nukka 'nurk'
◊ nukk2
? ← alamsaksa nok(ke) 'ots, tipp (nt (purje)raal)'
? ← rootsi nock 'raaots; katusehari'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mida alamsaksa ja rootsi sõna on mõjutanud ning mille vasted on liivi nukā '(leiva)tükk, kamakas', vadja nukka 'ots; neem; mäenukk, küngas; nõlv', soome mrd nukka 'ots, tipp' ja isuri nukka 'ots; nurk; nõlv; abajas'. Need läänemeresoome keelte sõnad võivad olla ka rööplaenud. nukk2 on erineva tüvevokaaliga ning tähenduslikult eristunud tüvevariant. Vt ka nukk4.

nukk4 : nuku : nukku 'inimesekujuline mänguasi, iluasi vm; teatud arengustaadiumis putukas'
● soome nukke 'nukk (mänguasi)', nukki 'nõmmkann (Androsace)'
isuri nukke 'nukk (mänguasi)'
Tõenäoliselt laentüvi, sest teisedki nuku nimetused on laenatud, pupe, titt. On arvatud, et laenuallikas on vanarootsi nocka, nock 'karv, karvane pind; ebe, ude; tups, sats' või alamsaksa knucke, knocke 'kokkukeeratud linapunt'. Paljudes keeltes on nukunimetuste tüved seotud mõistega 'imetama'. Selle mõistega seotud saksa kõnekeelses sõnas Nuckel 'lutt' on tõenäoliselt alamsaksa nok(ke) 'ots, tipp (nt (purje)raal)' vaste. Seepärast on veel ühe võimalusena oletatud, et laenuallikaks on olnud mõni selletüveline alamsaksa sõna. (Sama alamsaksa tüvi võib olla nukk1 laenuallikas.) Samas ei ole andmeid, et sellel tüvel oleks alamsaksa keeles olnud tähendust 'nukk'. Laenu korral on soome ja isuri vasted tõenäoliselt rööplaenud või isuri vaste soome keelest laenatud. On ka oletatud, et sama tüvi mis sõnas nukerdama. Tähendus 'teatud arengustaadiumis putukas' on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Puppe 'nukk (mänguasi); putuka arengustaadium'.

näsa : näsa : näsa 'väike väljaulatuv ots, kühmuke, nibu; papill; (rist)pulk (käepidemena), räsa'
◊ näsu
● soome van srmt näsä 'nupp, ots, tipp'
karjala näsä 'teatud tapp, pulk'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka nasv ja näsi-.

pea1 : pea : pead 'keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa; mõistus, mõtlemisvõime, mälu, meelespidamine; miski kujult, asendilt v ülesandelt pead meenutav'
◊ peal, päis, -päits, päitsed, päädima
● liivi pǟ 'pea'
vadja pää 'pea'
soome pää 'pea'
isuri pää 'pea'
Aunuse karjala piä 'pea'
lüüdi piä 'pea'
vepsa pä 'pea'
? saami bákŋi 'põhjapõdra sarve kõige paksem ots'
ersa pe 'lõpp, ots'
mokša pe 'lõpp, ots'
udmurdi pum 'lõpp, ots; äär, serv'
komi pom '(esi)ots, tipp; lõpp'
mansi puŋk 'pea'
ungari fej, fő 'pea'
? neenetsi ṕa- 'alustama'
? eenetsi pεʔ 'lõpp, tagaots; tipp, hari'
nganassaani χiai 'lõpp, tagaots; tipp, hari'
Uurali tüvi. Tuletised päis, -päits, päitsed on moodustatud algsemast tüvevariandist pää. Kirjakeelne tüvevariant pea lähtub erandlikult neist murretest, kus ää > eä. -päits lähtub tuletise päine murdelisest omastavavormist päitse. päädima võib olla moodustatud soome keele eeskujul, vrd soome päättyä 'lõppeda, lõpule jõuda'. Vt ka künnap, peats, pääsema.

pits3 : pitsi : pitsi 'ots; piibuvarre peenem, suhu käiv osa; sigari-, sigaretihoidik'
← saksa Spitze 'terav ots, teravik, tipp; ots, nina; sigaretihoidik'
Laenatud on teisigi samatüvelisi sõnu, pits1, pits2, pitsu1.

pära : pära : pära 'tagumine osa v ots; jäänus(ed), riismed; alus, tõepõhi'
○ lõunaeesti perä, kirderanniku pera, perä
◊ peru1,peru2,pärandama, pärast, päri, pärima, päris
● liivi pierā 'alus, põhi; ots, lõpp'
vadja perä 'tagaosa; pära, jääk; (hrl mitm) päramised, emakook'
soome perä 'ahter; tagaosa; istmik; lõpp; põhi'
isuri perä 'tagaosa; noodapära'
Aunuse karjala perä 'tagaosa; lõpp'
lüüdi perä 'tagaosa; (nõela)silm'
vepsa pera 'tagaosa; seljatugi'
ersa pŕa 'ots, tipp, latv'
mokša pŕä 'ots, tipp, latv'
udmurdi ber 'tagaosa; hilja'
komi be̮r 'tagaosa; tagasi, taas'
handi pärta, părta 'tagasi; vasak, pahem'
lõunamansi pärəw 'tagasi'
Soome-ugri tüvi. Sõnades peru1 ja peru2 on e-line tüvevariant. pärast on seestütlevavorm. päri on vana viisiütlevavorm. Vt ka pere, perse.

sagar1 : sagara : sagarat 'kõver (puu)liist värava- v uksehingeks; selle konks'
← balti
leedu stagaras 'kuivanud taimevars v (puu)oks'
läti stagaris 'ogalik'
● vadja sakara '(ukse-, akna)hing, sagar; (ukse)haak [?]; lõualiiges'
soome sakara 'ots, tipp, teravik'
? isuri sakkaara 'nurk, kus hoitakse ikoone; nurk, kus palkide otsad seinast välja ulatuvad'
Aunuse karjala sagar 'uksehing; kaare ots'
lüüdi sagar 'ots, tipp'
vepsa čagaŕ 'väike sõrm'
Vt ka sagar2.

sakk : saki : sakki 'sirgest suunast järsult kõrvale kalduv, sellest eenduv osa joonel, serval, esemel jne'
← saksa Zacke 'sakk; (mäe)tipp'
Sama tüvi on laenatud sõnas siksak, varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, tagi2.

sarv : sarve : sarve 'loomade, eeskätt sõraliste peast väljaulatuv piklik kõva moodustis'
← algindoiraani *śr̥va-
avesta srvā-, srū- 'sarv, küüs'
pärsia surū(n) 'sarv'
● liivi sōra 'sarv; käepide; tipp, ots'
vadja sarvi 'sarv; sarvekujuline ese'
soome sarvi 'sarv; katsesarv, tundel; käepide'
isuri sarvi 'sarv; käepide'
Aunuse karjala sarvi 'sarv'
lüüdi saŕv 'sarv'
vepsa saŕv 'sarv'
saami čoarvi 'sarv'
ersa śuro 'sarv'
mokša śura 'sarv'
mari šur 'sarv'
udmurdi śur 'sarv'
komi śur 'sarv'
handi śărpi 'isane põder'
mansi sōrp 'põder; Suur Vanker'
ungari szarv 'sarv'
Sama tüve varasem kuju võib olla laenatud sõnas kõrv. Hiljem on laenatud tüve balti vaste, hirv. Vt ka sarikas2, sarn.

timp : timbu : timpu 'teatud neljakandiline saiake'
← baltisaksa Timpf liitsõnas Timpfweck(en) 'nelja tipuga saiake'
← alamsaksa timpe 'ots, tipp, nurk, sopp (riideesemel, leival)', timpendreier '(naljatlevalt) pagar'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi timp 'nelja tipuga saiake'.

tipp1 : tipu : tippu 'millegi väljaulatuv (terav) ülaosa, hari; millegi ahenev lõpposa'
← alamsaksa tip 'teravik, tipp, latv; täpp, punkt'
← rootsi tipp 'ots, tipp'

tipp2 : tipi ~ tipu : tippi ~ tippu mrd 'täpp'
? ← alamsaksa stip 'täpp, punkt'
? ← alamsaksa tip 'täpp, punkt; teravik, tipp, latv'
Võib ka olla häälikuliselt ajendatud omatüvi, lähedane tüvi on nt täpp. Kirjakeeles esineb ainult liitsõnas tipitäpiline.

tolk1 : tolga : tolka 'miski (lõdvalt, vabalt, korratult) rippuv, ripnev, kõlkuv'
◊ tolgus, tolknema
● soome mrd tolkka liitsõnas räkätolkka 'ninast rippuv tatt'
isuri tolkka '(juukse-, karva-, villa)tutt'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt tilk. Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tåḷk 'terav ots, tipp'.

topp1 : topi : toppi 'tups'
← alamsaksa stoppen 'tropp'
Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline tegusõna, toppima. Teisalt on arvatud, et laenuallikaks on alamsaksa top 'ots, tipp; latv; mastitipp; pea, juuksetutt; salk, tutt, tuust, kimp', sel juhul sama tüvi mis topp2. Kolmandaks on oletatud, et tüve vaste on soome mrd toppo(nen) 'kapukas, jalarätt; labakinnas', sel juhul sama tüvi mis sõnas tobu ja/või tobi. Vt ka topakas.

topp2 : topi : toppi 'masti v tengi ülaots'
← alamsaksa top 'ots, tipp; latv; mastitipp; pea, juuksetutt; salk, tutt, tuust, kimp'
Vt ka topp1.

toru : toru : toru 'silindriline õhukeseseinaline, suhteliselt pikk õõneskeha; seda meenutav moodustis'
◊ torik
● soome toro 'toru, tila; veskikolu'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas torssis. Tuletis torik on moodustatud murdevariandist tori. Eesti keelest on laenatud liivi torī 'toru, kannu tila', van torū 'tanu tipp' ja eestirootsi tåro 'toru, renn'.

tutkas : tutka : tutkast 'luhtadel ja rannikuniitudel elutsev rästast suurem lind, kelle pulmarüüs isaslinnul on kaelal kohevile aetav sulgkrae (Philomachus pugnax)'; mrd 'peeru ots'
○ lõunaeesti tuka 'peeru ots'
● liivi tutkām 'lõpp, ots'
Salatsi liivi tutk(a) 'lõpp, ots; tipp; tääv; lakkamine, lõppemine'
vadja tutkamõ 'kangalõimede otsad lõimepakul, mis pärast kanga lõpetamist ära lõigatakse'
soome tutkain (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; van (ains) teravik', tutka 'oga, astel, teravik'; mrd 'lõimelõnga ots'
isuri tuda- liitsõnas tudampääd 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
Aunuse karjala tutkain 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
lüüdi tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
vepsa tutkmed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
? saami dutkkon, dutkkom 'pung'
udmurdi tuľi̮m 'noor ladvavõrse'
handi tä̆j 'latv; jõe ülemjooks; tipp, ots; mõrra pära'
mansi taľəχ 'tipp, ots; jõe ülemjooks'
ungari tőgy 'udar'
Soome-ugri tüvi. Varasemast tähendusest 'kanga lõime ots' on kujunenud linnunimetus sel alusel, et isastutkale iseloomulik sulgkrae meenutab kanga otsanarmaid.