[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 3 artiklit

tall1 : talle : talle 'kasvueas lammas v kits'
vadja tallikkõ, tallikka '(suurem) lambatall, utetall', taľu '(lamba)talleke'
soome mrd tallo 'aastane siga, noor poegimata siga', talle 'noor siga'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas tillu. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt heebrea ṭāleh '(lamba)tall'. On ka oletatud, et sõnas on sama tüvi kui tald, mille üks tähendusi on vanemas murdekeeles olnud 'põngerjas'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tale-tale, taill-taill, talle-talle (tallede meelitamise hüüd).

tilder : tildri : tildrit 'veekogude ääres ja soodes pesitsev sihvakas pikajalgne lind (Tringa)'
soome mrd tilleri 'jõgitilder', tilli 'jõgitilder; musträhn'
karjala tillerö 'nurmkana [?]'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, matkib linnu häälitsust. Lähedane tüvi on nt tüll. -d- on algselt omastavavormis häälduse hõlbustamiseks tekkinud lisahäälik (tilri > tildri). Murretes esineb ka selle häälikuta tüvevariant (till, tillutaja, tillutis). Eesti keelest on laenatud läti mrd tildars 'tilder'. Vt ka till2 ja tillu.

tillu : tillu : tillut '(väga) väike, pisike; väike laps, tita'
soome mrd tilli 'tillu (hellitavalt lapse kohta); raas, kübe', tillikka 'väike lill v laps'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas tilder. Lähedane tüvi on nt sõnas tall1. On ka arvatud, et tüve vaste on komi ʒ́oľa 'väike'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur