[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

tila : tila : tila 'valamistoru; renn, renniga pulk; kella kõra'; mrd 'jääpurikas'
? ← algskandinaavia
rootsi mrd dele, dila 'sarve sisemus; lapse imemissarv; vorstitoppimissarv', dile, del 'udar'
● liivi tilā 'väike toru, renn; poisi peenis'
soome mrd tila 'lapse imemissarv, sarvest lutt'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Tille 'teatud lehter; õõnes toru; kastekannu tila', eestirootsi till liitsõnas is-till 'jääpurikas' ja läti mrd tilēns 'jääpurikas'. Vt ka till2.

tilder : tildri : tildrit 'veekogude ääres ja soodes pesitsev sihvakas pikajalgne lind (Tringa)'
● soome mrd tilleri 'jõgitilder', tilli 'jõgitilder; musträhn'
karjala tillerö 'nurmkana [?]'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, matkib linnu häälitsust. Lähedane tüvi on nt tüll. -d- on algselt omastavavormis häälduse hõlbustamiseks tekkinud lisahäälik (tilri > tildri). Murretes esineb ka selle häälikuta tüvevariant (till, tillutaja, tillutis). Eesti keelest on laenatud läti mrd tildars 'tilder'. Vt ka till2 ja tillu.

till1 : tilli : tilli 'aromaatne üheaastane sarikaline rohttaim (Anethum graveolens); selle lehed ja vars maitseainena'
← alamsaksa dille 'till'

till2 : tilli : tilli 'peenis'
● soome mrd tilli 'peenis; väikese poisi munandid'
On oletatud, et sama tüvi mis murdelistes linnunimetustes till, tillutaja, tillutis, tilder. Läänemeresoome keeltes on näiteid linnunimetuste muutumisest eufemistlikeks suguelundite nimetusteks, nt kull. Teisalt on peetud variandiks tüvest tila, mil on vanemas murdekeeles registreeritud tähendus 'väikese poisi peenis'.