[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

agar : agara : agarat 'innukalt midagi tegev, hakkaja; virk, usin'
● liivi agār 'elav, nobe, reibas'
soome häkärä 'hirmus tahtmine, ind, rutt; kiim'
karjala häkärä 'kiim'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla ka soome häkärä 'suitsulõhn, ving (saunas); uduvine, härm', Aunuse karjala hägär 'härmatis' ja lüüdi hagar 'härmatis' ning et võib olla sama tüvi mis sõnas hägu. Teise võimalusena on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas hakkama. Kolmandaks on arvatud, et tüve vasted võivad olla hoopis soome ahkera 'usin, virk, agar' ( ahker) ja vepsa oger 'kuri, halb (inimene); reibas, terve (inimene, loom)'.

ehe : eheda : ehedat 'keemiliselt puhas, ühest ainest koosnev; rikkumatu'
← soome eheä 'terve, ehe; ühtlane; täiuslik'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

hüva : hüva : hüva 'hea'
◊ hea, hästi, hää, hüüs
● liivi jõvā 'hea'
vadja üvä 'hea'
soome hyvä 'hea'
isuri hüvä 'hea'
Aunuse karjala hüvä 'hea'
lüüdi hüvä 'hea'
vepsa hüvä 'hea; hästi'
? saami savvot 'paraneda, armistuda (haava kohta)'
ersa čiv 'hea, korralik, auväärne'
mokša čiva 'hea, korralik, auväärne'
? mäemari šu 'tervis; terve'
? udmurdi šońer 'õige, täpne; õiglane'
? komi šań 'hea; viisakas'
? ungari ig- sõnas igen 'jah'
Läänemeresoome-mordva või koguni soome-ugri tüvi. Mari ja teiste kaugemate sugulaskeelte vasted on kaheldavad häälikuliselt ja tähendusliku erinevuse tõttu. Sõnades hää, hüüs on vokaalide vahelt v kadunud (< *hüvä, *hüvüs) ning täishäälikud koondunud pikaks vokaaliks, hea lähtub kirjakeeles erandlikult murdevariandist, kus ää > ea. Vt ka hüvitama.

kirgas2 : kirka : kirgast 'särav, hele; säravalt puhas, selge'; mrd 'kõbus, terve, elurõõmus'
← soome kirkas 'ere, erk; hiilgav, särav, hele; läbipaistev; selge, puhas'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud kirderannikumurretes, kus on samuti tegemist soome laenuga.

kogu : kogu : kogu 'üldine väliskuju; kogutud ja korrastatud esemete hulk; (käändumatu asesõnana) terve'
◊ koomal, koondama, koos1
● vadja koko 'hunnik; rühm; kogu, terve', kogoza 'koos'
soome koko 'suurus; kogu, kõik', koossa 'koos'
isuri kogo 'hunnik; kogu, terve', koo’os 'koos'
Aunuse karjala kogo 'kogu, terve'
lüüdi kogo 'hunnik'
vepsa kogo 'hunnik; parv'
? mari kuγu 'suur'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi kogīņ 'täitsa, koguni' (← koguni).

päts1 : pätsi : pätsi 'piklik ümarate otstega leib; terve leib v sai; kandiline tükk mingit ainet v materjali'
◊ pätserdama
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis päts liitsõnas pätsahi, ← vene peč’ 'ahi'. Vt ka pätsama.

tang : tangu : tangu 'teravilja kooritud ja purustatud tera; lihastes parasiteeriv paelussivastne, tsüstitserk, finn'
? ← alggermaani *stangō
vanaislandi stǫng 'ritv, latt, teivas'
rootsi mrd stagg 'jäik rohi; kõrs, agan(ad); ogalik'
Esitatud laenuallikas eeldab tähendusmuutust 'miski torkav, astel, teravik, ohe (teraviljal), kõrs' > '(vilja)tera'. Muutus võis olla toimunud juba laenuandja poolel, sellele võimalusele viitab germaani allikaga samast indoeuroopa tüvest lähtuv vanakreeka stáchys 'viljapea'. Ligilähedane tähendusmuutus on toimunud ka nt sõnas tera. Tõenäoliselt on pisut hiljem samast allikast laenatud soome tanko 'ritv, latt, teivas, varras; kang'. Teisalt on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on liivi da’nktõ, da’nkti 'tugev; terve, tubli', soome tankea 'kange, jäik' ja mokša mrd taŋgəda 'tugev, kõva'. Sel juhul oleks tüve algne tähendus olnud 'kõva'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tengas '(herneste ja ubadega keedetud) odratangud; tambitud kanep' ning soome mrd tanko 'tang'.

tasa 'poole, summutatud häälega, hääletult; aegamisi, pikkamisi; kergelt, õrnalt; millegagi ühel(e) joonel(e), samal(e) kõrgusel(e); (vastastikku) võrdses seisukorras, pretensioonideta; (rahaliselt) tasutud v tasutuks, nullseisu(s)'
◊ tase, tasu
● liivi tazā 'rahulik, tasane'
vadja tasa 'ühetasa, ühtlaselt; vaikselt'
soome tasan 'võrdselt; ühetasa, ühtlaselt; täpselt'
isuri tasa 'tasane, sile', saman tasan 'ühepalju'
Aunuse karjala taza 'tasane, sile; ühetasane, võrdne; paaris (arvu kohta)'
lüüdi tazalai '(millegagi) tasa, millenigi'
vepsa tazo 'tasane, sile'
? neenetsi tasᵊ 'kogu, terve; võrdselt, ühtlaselt; paariline, paaris'
Läänemeresoome või koguni uurali tüvi. Neenetsi vaste on kaheldav seetõttu, et teistes kaugemates sugulaskeeltes vasted puuduvad. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tasa! 'vait!'; tas’n, tasnas 'kustuma' (← tasanema).

tere (tervitussõna) terve

terve : terve : tervet 'sellises seisundis olev, kus kogu organism funktsioneerib normaalselt, on heas korras, mitte haige ega viga saanud; loomulik, normaalne, rikkumata; (esemete kohta:) korras ja kasutuskõlblik, mitte katkine; mitte osadeks lõigatud, tükeldamata; miski täies ulatuses, kogu'
○ lõunaeesti terveh
◊ tere
? ← algindoiraani
avesta drvā 'terve'
● liivi tīera 'mitte haige; kogu'
vadja terve 'mitte haige; vigastamata; kogu; tere', tere 'tere'
soome terve 'mitte haige; loomulik, normaalne, rikkumata; vigastamata; tere'; mrd 'kogu'
isuri terve 'mitte haige; vigastamata, korras', tere 'tere'
Aunuse karjala terveh 'mitte haige; vigastamata, korras, riknemata; tere'
lüüdi ťerveh 'mitte haige; jämeda südamikuga puu; tere'
vepsa ťerveh 'mitte haige'
On ka arvatud, et tuletis tüvest tõrv. tere on kiirkõneline tüvevariant. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi tierī 'tere' ja soome mrd tere 'tere'.

toores : toore : toorest 'küpsemata, valmimata (marjade, puuviljade jms kohta); rohkesti niiskust sisaldav, veel mitte kuivanud; töötlemata v pooleldi töödeldud; vähearenenud, harimatu, tahumatu; hoolimatult käituv, jõhker, julm'
? ← balti *dōra
leedu doras 'kõlbeline; aus; korralik'
● liivi tūorõz 'töötlemata, valmimata; niiskust sisaldav'
vadja toorõ 'töötlemata, valmimata; niiskust sisaldav; värske; märg, niiske'
soome tuore 'värske; töötlemata; märg, niiske; äsjane, vastne'
isuri toore 'töötlemata, keetmata, küpsetamata'
Aunuse karjala tuores 'töötlemata, keetmata, küpsetamata; märg, niiske; värske; terve, õitsev (inimese kohta)'
lüüdi tuorez 'töötlemata, keetmata, küpsetamata; märg, niiske'
vepsa torez, toŕeh 'nätske, lõpuni küpsetamata; märg, niiske'

trammis 'pingul'
← alamsaksa stram 'kõva, pingule tõmmatud'
← saksa stramm 'pingule tõmmatud; tugev, terve, tubli; sirge; vali, range; pingul, pingule; sirgelt'

tõrv : tõrva : tõrva 'kivisöe, puidu vm tahke kütuse utmisel saadav tume viskoosne vedelik'
○ kirderanniku terv
← balti
leedu derva 'tõrv'
● liivi tȭra 'tõrv'
vadja tõrva 'tõrv; (okaspuu)vaik, pihk'
soome terva 'tõrv'
isuri terva 'tõrv'
Aunuse karjala tervu 'tõrv; piibupigi'
lüüdi ťerv(e͔) 'tõrv'
vepsa ťerv 'tõrv'
On ka oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *terwōn, mille vasted on vanaislandi tjara 'tõrv', rootsi tjära 'tõrv'. Vt ka terve.

täis : täie : täit 'kogu, terve; millegagi täidetud; midagi täitev, kuhugi mahtuv kogus; intensiivne, hoogne, tagasihoidmatu'
○ lõunaeesti täüs, kirderanniku täüs
◊ täidima, täima, täitsa
? ← alggermaani *tǣwia-
vanainglise tǣwe sõnas æl-tǣwe 'täielik, terviklik, terve, suurepärane'
● liivi täuž 'millegagi täidetud; midagi täitev kogus'
vadja täüsi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täiskasvanud; päris, tõeline'
soome täysi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; päris, tõeline; midagi täitev kogus'
isuri täüs 'millegagi täidetud; täiskasvanud; täielik, maksimaalne'
Aunuse karjala täüzi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud'
lüüdi ťäuž 'millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud; midagi täitev kogus'
vepsa ťöuź 'millegagi täidetud; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud; kogu, terve (nt mõistuse kohta)'
saami dievva 'millegagi täidetud'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Kaheldavaks peetakse oletust, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi dolak 'kõik, kogu, täiesti', komi de̮la 'kõik, kogu, täiesti', ungari tele 'täis', mansi tāγl 'täis' ja handi tel 'täis'. täidima on läänemeresoome tuletis, täima selle nõrga astme üldistumisel kujunenud rööpvariant. täitsa on vana omastusliitega vorm (< *täüte-(n)säk).

ulatama : ulatada : ulatan 'kellegi poole sirutama, et kätte anda; küünitama; küündima'
◊ ulu
● liivi ulātõ 'ulatada, küündida; küünitada'; ulān liitsõnades ulān-a’lli 'ulu', ulān-allõ 'ulu all'
soome ulottaa 'küünitada, välja sirutada; laiendada'
vepsa ulotuda 'piisata, küllalt olla'
saami ollit 'piisata, küllalt olla'; ollu, olu 'palju'
Läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et uurali tüvi, mille vaste on neenetsi ŋuľiʔ 'täitsa, väga; terve, kogu'. Vt ka ulgu- ja uljas.

uus : uue : uut 'hiljaaegu valminud, loodud v omandatud'
◊ uudis
● liivi ūž 'uus'
vadja uusi 'uus; toores, värske; uudismaa'
soome uusi 'uus; värske'
isuri uus 'uus'
Aunuse karjala uuzi 'uus'
lüüdi uuž 'uus'
vepsa uź 'uus; järgmine; toores'
saami ođas 'uus; terve (puu kohta); lopsakas'
ersa od 'uus; noor'
mokša od 'uus; noor'
mari u 'uus; värske'
udmurdi vi̮ľ 'uus'
komi vi̮ľ 'uus; värske'
ungari új 'uus'
Soome-ugri tüvi.

vahva : vahva : vahvat 'vapper, julge, kartmatu; tore'
● vadja vahva 'tugev, vastupidav'
soome vahva 'tugev, kindel, kõva'
isuri vahva 'tugev; terve'
karjala vahva 'tugev, kindel; suurepärane'
vepsa vahv 'tugev, kõva'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome laen.

võima : võida : võin (näitab, et keegi saab, tohib, suudab, oskab midagi teha; väljendab tegevuse võimalikkust)
◊ võim, võimlema, võitma
● liivi võidõ 'võida, jõuda, suuta'; võitlõ 'võidelda; võistelda'
vadja võitaa 'võida, saada'; võima 'jõud, võim'; võittaa 'võita'
soome voida 'võida, suuta, saada'; voima 'jõud, vägi; elujõud; võim; võimsus, tugevus'; voittaa 'võita'
isuri voijja 'võida, suuta'; voima 'jõud, vägi; võim'; voittaa 'võita'
Aunuse karjala voija 'võida, suuta; saada'; voimatoi 'haige'; voittua 'võita'
lüüdi voida 'võida, suuta'; voim 'jõud, vägi, võim'; voittada 'võita'
vepsa voida 'võida; saada; terve olla'; voimoita 'haiglane olla'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka võhm ja võistlema.