[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ai : aia : aia 'seeliku (v särgi) äärispael'
← alggermaani *aǥjā
vanaislandi egg 'tera, teravik'
vanarootsi æg 'tera, teravik; kaugeim äär, serv'
vanaülemsaksa ekka 'tipp, ots; mõõga tera'
● liivi aigā 'kallas; äär; paikkond; külg'
soome mrd aaja 'suur, lai; suur ala'
Aunuse karjala agju 'serv, ots, piir'
lüüdi agď '(nööri, küla, põllu vms) ots; lõpp'
vepsa aǵj 'ots; tükk; lõpp'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi ai, aina, nai 'seeliku allääres olev punutud pael, tikitud kant'.

hui : hui : huid 'võrgunõel, piirits, ui'
◊ ui
● liivi vȯi 'hui'
soome hui 'pool, kääv'
Pite saami suojja 'pool, kääv'
udmurdi ši 'nõel, astel; teravik, tääk'
komi ši̮ 'oda; karuoda; tääk'
Läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi oi 'hui'.

nokk : noka : nokka 'pikenenud näoluudest ning üla- ja alalõualuust moodustunud sarvkestaga kaetud elund lindudel; esemete (rõhtsuunas) eenduv v konksjalt väljaulatuv osa (nt mütsisirm, anuma tila)'
● vadja nokka 'nokk (linnul); ots, teravik, konks'
soome nokka 'nokk (linnul); tipp, ots, tila'
isuri nokka 'nokk (linnul); tipp, ots'
Aunuse karjala ńokku 'nokk (linnul); nina; tipp, ots; tükk; serv, äär', ńuokku 'nokk (linnul)'
lüüdi ńokk(e͕) 'nokk (linnul); nurk; tipp, ots'
vepsa ńok 'nokk (linnul); astel (putukal); nurk; tipp, ots, neem'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi tüvesid esineb ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mansi nāχwi 'nokkima' ja handi noχ- 'nokkima'. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *χnukka-, mille vasted on rootsi nock 'raaots; katusehari' ja islandi hnokki 'konks, haak; neem'. Vt ka noku ja nokutama.

oga : oga : oga 'torkav teravik'
◊ okas
● ? liivi ogā liitsõnas ogā-pǟ 'põikpea'
vadja õgas 'okas, sõkal'
soome oas, mrd oka 'okas, sõkal'
isuri oas 'odra okas, sõkal'
Aunuse karjala ovas 'ohe sõklal, okkake'
lüüdi ogas 'okas, sõkal'
vepsa ogah 'viljapea ohe, okas'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka ogar.

piirits : piiritsa : piiritsat 'võrkude, vaipade, vööde vm kudumisel tarvitatav piklik, süstikukujuline nõel'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis pird. Teise oletuse järgi võib olla germaani laen, ← tüvi, mille vasted on nt saksa Spier 'terav ots, teravik, eriti rohul, teraviljal', rootsi spira 'teravik; ümarpost, teivas'.

pinn : pinni : pinni 'vasara õhem ots; rooli käepide'; mrd 'nael'
← alamsaksa pin, pinne 'väike nael, teravik, (puu)nael, kingsepanael, pulk'
← saksa Pinne 'väike nael; aeru (v rooli) käepide'
Samatüveline tegusõna pinnima 'rauda õhemaks (ja teravaks) taguma, midagi sitkemaks, pehmemaks v tihedamaks taguma; pealekäimise, surveavaldamisega midagi teada saada püüdma' võib olla samuti laenatud, ← saksa pinnen 'pulgaga kinnitama, naelutama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pinn 'vikatit pinnima, külmalt taguma, et teravamaks saada'. Vt ka pinnima.

pits3 : pitsi : pitsi 'ots; piibuvarre peenem, suhu käiv osa; sigari-, sigaretihoidik'
← saksa Spitze 'terav ots, teravik, tipp; ots, nina; sigaretihoidik'
Laenatud on teisigi samatüvelisi sõnu, pits1, pits2, pitsu1.

sagar1 : sagara : sagarat 'kõver (puu)liist värava- v uksehingeks; selle konks'
← balti
leedu stagaras 'kuivanud taimevars v (puu)oks'
läti stagaris 'ogalik'
● vadja sakara '(ukse-, akna)hing, sagar; (ukse)haak [?]; lõualiiges'
soome sakara 'ots, tipp, teravik'
? isuri sakkaara 'nurk, kus hoitakse ikoone; nurk, kus palkide otsad seinast välja ulatuvad'
Aunuse karjala sagar 'uksehing; kaare ots'
lüüdi sagar 'ots, tipp'
vepsa čagaŕ 'väike sõrm'
Vt ka sagar2.

talb : talva : talba 'kiilukujuline tööriist endisajal puidu lõhestamiseks ja voolimiseks'
? ← balti *dalb-
leedu dalba 'kang'
läti dalbs '(puu)tüvi; ritv, latt; kaheharuline hark; puuõõs'
preisi dalptan 'rauast teravik aukude tegemiseks'
● liivi dālba 'jäme latt; hoob; (heina- v õle)koormapuu'
soome mrd talpoa 'sõtkuda, segada'
Laenatud võib olla ka sama balti tüve teine variant, tõlv. Eesti keelest on laenatud soome mrd talpa 'jäme kiil'.

tang : tangu : tangu 'teravilja kooritud ja purustatud tera; lihastes parasiteeriv paelussivastne, tsüstitserk, finn'
? ← alggermaani *stangō
vanaislandi stǫng 'ritv, latt, teivas'
rootsi mrd stagg 'jäik rohi; kõrs, agan(ad); ogalik'
Esitatud laenuallikas eeldab tähendusmuutust 'miski torkav, astel, teravik, ohe (teraviljal), kõrs' > '(vilja)tera'. Muutus võis olla toimunud juba laenuandja poolel, sellele võimalusele viitab germaani allikaga samast indoeuroopa tüvest lähtuv vanakreeka stáchys 'viljapea'. Ligilähedane tähendusmuutus on toimunud ka nt sõnas tera. Tõenäoliselt on pisut hiljem samast allikast laenatud soome tanko 'ritv, latt, teivas, varras; kang'. Teisalt on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on liivi da’nktõ, da’nkti 'tugev; terve, tubli', soome tankea 'kange, jäik' ja mokša mrd taŋgəda 'tugev, kõva'. Sel juhul oleks tüve algne tähendus olnud 'kõva'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tengas '(herneste ja ubadega keedetud) odratangud; tambitud kanep' ning soome mrd tanko 'tang'.

tera : tera : tera 'tööriista v külmrelva lõikav põhiosa, selle lõikeserv v terav ots; teravilja väike kõva vili v seeme; väike kompaktne aineosake'
◊ teras
● liivi tierā 'terariista tera; viljatera, teravili; seeme, tuum'
vadja terä 'terariista tera; terav ots (naasklil, kuusirbil); (saapa, suka, jala) laba; viljatera; silmatera'
soome terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka) laba; viljapea; õis; silmatera'
isuri terä 'terariista tera; (jalatsi, suka, aeru, labida) laba', terägäs 'rohkete (vilja)teradega'
Aunuse karjala terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka, labida) laba; viljapea; viljasaak; kanga laius'
lüüdi ťerä, ťera 'terariista tera; viljapea; silmatera'
vepsa ťera 'terariista tera; vahaküpsus (teraviljal); kanga laius'
saami dearri 'terariista tera, selle terav serv'
mari tür 'terariista tera'
? udmurdi tir 'kirves'
? ungari tőr 'pistoda, puss'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. On arvatud, et esitatud udmurdi ja ungari sõna asemel võivad selle tüve vasted olla mari tür 'äär, serv, külg', udmurdi dur 'äär, serv', dor 'äär, külg' ja komi dor 'äär, serv; terariista tera'. Vt ka terutama, tõru, äiatar.

tipp1 : tipu : tippu 'millegi väljaulatuv (terav) ülaosa, hari; millegi ahenev lõpposa'
← alamsaksa tip 'teravik, tipp, latv; täpp, punkt'
← rootsi tipp 'ots, tipp'

tipp2 : tipi ~ tipu : tippi ~ tippu mrd 'täpp'
? ← alamsaksa stip 'täpp, punkt'
? ← alamsaksa tip 'täpp, punkt; teravik, tipp, latv'
Võib ka olla häälikuliselt ajendatud omatüvi, lähedane tüvi on nt täpp. Kirjakeeles esineb ainult liitsõnas tipitäpiline.

tutkas : tutka : tutkast 'luhtadel ja rannikuniitudel elutsev rästast suurem lind, kelle pulmarüüs isaslinnul on kaelal kohevile aetav sulgkrae (Philomachus pugnax)'; mrd 'peeru ots'
○ lõunaeesti tuka 'peeru ots'
● liivi tutkām 'lõpp, ots'
Salatsi liivi tutk(a) 'lõpp, ots; tipp; tääv; lakkamine, lõppemine'
vadja tutkamõ 'kangalõimede otsad lõimepakul, mis pärast kanga lõpetamist ära lõigatakse'
soome tutkain (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; van (ains) teravik', tutka 'oga, astel, teravik'; mrd 'lõimelõnga ots'
isuri tuda- liitsõnas tudampääd 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
Aunuse karjala tutkain 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
lüüdi tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
vepsa tutkmed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
? saami dutkkon, dutkkom 'pung'
udmurdi tuľi̮m 'noor ladvavõrse'
handi tä̆j 'latv; jõe ülemjooks; tipp, ots; mõrra pära'
mansi taľəχ 'tipp, ots; jõe ülemjooks'
ungari tőgy 'udar'
Soome-ugri tüvi. Varasemast tähendusest 'kanga lõime ots' on kujunenud linnunimetus sel alusel, et isastutkale iseloomulik sulgkrae meenutab kanga otsanarmaid.

õng : õnge : õnge 'nööri ja konksuga kalapüügivahend'
? ← indoeuroopa *ank-
vanakreeka angkṓn 'küünar; käänak'
vanaindia ankuc̣aḥ 'teravik; õngekonks'
vanaislandi angi 'teravik'
preisi anka 'silmus'
vanaülemsaksa ango 'oga; õng'
● vadja õntši 'õng'
soome onki 'õng'
isuri ongi 'õng'
Aunuse karjala ongi 'õngekonks; õng'
lüüdi ong(i) 'õngekonks; õng'
vepsa ong 'õng; õngekonks'
saami vuogga 'lant; õng; õngekonks'
? mari oŋgo 'rõngas, võru; silmus; sang'
Teisalt on arvatud, et tüvi on hilisem, eelgermaani või germaani laen.