[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 24 artiklit

ai : aia : aia 'seeliku (v särgi) äärispael'
alggermaani *aǥjā
vanaislandi egg 'tera, teravik'
vanarootsi æg 'tera, teravik; kaugeim äär, serv'
vanaülemsaksa ekka 'tipp, ots; mõõga tera'
liivi aigā 'kallas; äär; paikkond; külg'
soome mrd aaja 'suur, lai; suur ala'
Aunuse karjala agju 'serv, ots, piir'
lüüdi agď '(nööri, küla, põllu vms) ots; lõpp'
vepsa aǵj 'ots; tükk; lõpp'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi ai, aina, nai 'seeliku allääres olev punutud pael, tikitud kant'.

iva : iva : iva 'seeme, tera'
indoeuroopa *jeva
avesta yava- 'teravili'
vanaindia yavaḥ 'teravili; viljasaak; oder'
leedu javas (hrl mitm javai) 'vili'
vadja jüvä 'iva, tera'
soome jyvä 'iva, tera'
isuri jüvä 'iva, tera'
Aunuse karjala jüvä 'iva, tera'
lüüdi ďüvä 'iva, tera'
vepsa jüvä 'iva, tera; seeme'
ersa juv 'sõkal'
mokša juv 'agan'
udmurdi ju 'teravili; tera, iva'
komi ji- sõnas ji-ki 'ohe (odrasõklal)'
? neenetsi 'jahu; jahusupp'
? eenetsi ďa-sa 'jahu; tainas'
? nganassaani ďaa 'jahu'

kama1 : kama : kama 'tera- ja kaunviljajahust ning hapupiimast toit; tera- ja kaunviljajahu'
vene mrd komý (mitm) 'saiakesed, leivad, pannkoogid'
Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud läti mrd kami (mitm) 'kama' ja võib-olla ka liivi kamā liitsõnas kamā-rok 'hapupiimast, koorest ja odrajahust toit'.

kanep : kanepi : kanepit 'kiu- ja õlitaim (Cannabis sativa)'
läti kaņepe 'kanep'
Meile läti keelest laenatud taimenimetus on omalaadne paljudes keeltes tuntud rändsõna, nt vanakreeka kánnabis, vene konopljá, saksa Hanf, rootsi hampa, gruusia kanap̒i, armeenia kanap̒, pärsia kanab, sumeri kunibu. Erinevatest allikatest on tüvi laenatud ka paljudesse soome-ugri keeltesse, nt soome hamppu, ersa kańśť, mokša kańf, mari kə̑ńe, udmurdi kenem 'kanepiseeme, -tera', komi ke̮n liitsõnas ke̮ntuś 'kanepiseeme'. Eesti keelest on laenatud vadja kańiva, kańivo, kanevo 'kanep' ning isuri kaneppi 'kanep'.

kants2 : kantsu : kantsu mrd 'taime tüügas, konts; kannikas; millegi tagumine või alumine osa; jahvatamisel, rehepeksul üle jäävad tera osad'
Häälikuliselt ajendatud tüvi (lähedased tüved on nt konts1 ja känts) või variant tüvest kand, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.

kara : kara : kara 'looma (härja) suguti; sellest valmistatud nuut v kantsik; kella v krapi tila'
soome kara 'pulk, tapp; varras, varb, telg; kuivanud puu(oks)'; mrd 'lukukeel; (adra) vannaspuu; suguti'
Aunuse karjala kara 'noarood, vikati tera kinnitusosa'
lüüdi kara liitsõnas kara-oks 'puu (kuivanud) alumine oks'
Läänemeresoome tüvi.

kirst : kirstu : kirstu 'suur (kumera) kaanega ja madalate jalgadega laudkast riidekraami, vilja vm vara säilitamiseks; puusärk'; mrd 'tera- v jahukast veskis'
balti *kirstas
läti šķirsts 'kirst, kast; puusärk'
liivi kiršt 'rautatud kast; Noa laev (piiblis)'
soome kirstu 'kirst (kast); puusärk'; van 'vangla'
isuri kirsto 'kirst (kast)'
karjala kirstu 'kirst (kast)'

kirves : kirve : kirvest 'varrega tööriist puidu raiumiseks, tahumiseks, lõhkumiseks vm töödeks'; mrd 'maakirves, kõblas; aadriraua tera (kupumasinal)'
balti
leedu kirvis 'kirves'
läti cirvis 'kirves'
liivi kīraz 'kirves'
vadja tširves 'kirves'
soome kirves 'kirves'
isuri kerves 'kirves'
Aunuse karjala kirves 'kirves'
lüüdi kirvez 'kirves'
vepsa kirvez 'kirves'

kruup : kruubi : kruupi 'teravilja kooritud ja lihvitud tera'
ruup, krupp, kruuk
alamsaksa gruben (mitm) 'kruubid'

kõlu : kõlu : kõlu 'väljatuulatav tühi tera'
alggermaani *skalō
saksa Schale 'koor; kest'
rootsi skal 'koor; (vilja)kest; teokarp'
soome kale 'väikesed, kerged ja kõvad terad; kõlgas; lible'
karjala kale (hrl mitm) 'väikesed, kerged ja kõvad terad; aganad'
Murretes esineb ka algsema esisilbi vokaaliga tüvevariant kale 'kae'. Karjala vaste võib olla soome laen.

muru-2 liitsõnas murumüts 'kolmnurkseist (erivärvilistest) siiludest poolkerakujuline (meeste) peakate'
vadja muru 'tükk, pala; puru, raas; (leiva-, saia)pudi (piimaga v veega)'
soome muru 'raas, iva, tera, kübe; kild, tükike'
isuri muru 'pala, tükike; leivapudi piimas'
Aunuse karjala muru 'raas, tükike'
lüüdi muru '(leiva)tükk'
vepsa muru '(leiva)raas'
? handi mari- 'murduma'
? mansi mur- 'murduma'
? ungari mar 'hammustama, nõelama; närima'
? neenetsi mərᵊda- 'murdma'
? eenetsi moðeiʔ-, morei- 'murduma'
? nganassaani marúʔá- 'murduma'
? sölkupi mor-, mur- 'murdma', moru 'tükk, pala'
? kamassi bə̑rujdābǝ- 'murdma'
Võib olla uurali tüvi. Juhul, kui kaugemate sugulaskeelte vasted on teise päritoluga, võib olla sama tüvi mis sõnades mure2 ja/või murdma. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *mura-, mille vasted on rootsi mrd mor, mår 'tükike, jääde', islandi mor 'tolm; tükk ajupuud'. muru on ka eesti murretes 'pala, (leiva)viil, lõik'.

rahe1 : rahe : rahet 'soojal aastaajal äikesepilvest ebakorrapäraste teradena langevad tahked sademed'
liivi ragdõ 'rahe'
vadja ragõ, ragõs 'rahe; tera, iva, raas'
soome rae 'rahe; tera'
isuri rae 'rahe'
Aunuse karjala raiš 'rahe; tera, iva'
lüüdi ragiž 'rahe'
vepsa ragiž 'rahe'
On oletatud, et indoeuroopa laen, ← tüvi, mille vasted on leedu darga 'vihmane ilm' ja sloveeni sǫ-draga 'väikesed terad'. Semantilistel põhjustel on seda kaheldavaks peetud, sest selle indoeuroopa tüve põhitähendus on 'pärm; sade; mustus'. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas ragisema.

rood1 : roo : roodu 'kandvam tugi- v kinnitusosa (nt kalal, sulel, pussnoal, viilil); juht- ja tugikoe kimbud lehelabas'
roigas
alggermaani *rōđā-, *rōđōn
vanaislandi róða 'vits, teivas'
rootsi rod 'aiateivas'
saksa Rute 'vits, ritv'
alggermaani *trōđā-, *trōđōn
vanaislandi tróð 'roovitis', tróða 'teivas'
rootsi mrd trod 'aiaroikad, teibad, katuselatid'
liivi rūod 'noatera'
vadja rooto 'rood, roots; kalaluu; luu; roie, ribi; noaselg'
soome ruoto '(lehe-, sule-, noa- jms) rood; selja- v sabaluud; (kala)luu'
isuri roodo 'kalaluu; selgroog; vikati tera silma pool olev mügarik'
Aunuse karjala ruodu 'kalaluu'
lüüdi ruod 'kalaluu'
vepsa rod 'kalaluu'
Tuletises roigas on tüve silbid koondunud, ‹ roodikas. Vt ka roog2, roosk, roots.

sahk : saha : sahka 'ader; adra tera'
vanavene soha 'vai, kaigas, ader'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi sakk, sahk 'ader'.

saps : sapsu : sapsu 'looma, eriti hobuse eesjala ülemine, õlavarrelihase piirkond'
liivi saps 'tüür'
vadja sapsu 'hobuse eesjala õlavarrelihase piirkond'
soome mrd sapsa, sapsu 'hobuse abaluu lihas; kirve tera ja pea vahel olev osa'
isuri sapso 'looma jala ülaosa', sapsu '(sea)sink'
karjala sapso, sapsi 'looma abaluu, saps; kirve laba', säpsü 'looma abaluu, abaluu v ristluu lihas; inimese rind v süda'
Läänemeresoome tüvi.

seeme : seemne : seemet 'taimede paljunemis- ja levimisvahend, milles paikneb taimeidu koos toitevarudega'
balti
leedu sėmenys 'linaseeme, -külvis'
preisi semen 'seeme'
liivi sīemgõz 'seeme'
vadja seemee 'seeme; (vilja)tera'
soome siemen 'seeme'
isuri seemen 'seeme'
Aunuse karjala siemen 'seeme'
lüüdi šiemeń 'seeme'
vepsa semen 'seeme'
Ersa śimen 'juur; hõim, suguvõsa' on tõenäoliselt balti rööplaen.

sõmer : sõmera : sõmerat 'jäme liiv; tera, graanul; teraline'
kirderanniku somer(a)
liivi sumār 'tera, iva, raas'
vadja sõmõra 'kruus, sõmer, jäme liiv; sõmer, kruusane, teraline', sõmõrõ 'kruus, jäme liiv'
soome somero 'jäme kruus; klibu'
isuri somer 'jäme liiv'
karjala somero 'jäme liiv'
? saami čuomáras 'vistrik'
Inari saami čuomar 'kruus; raas, kild'
Läänemeresoome-saami tüvi. Isuri ja karjala vasted võivad olla soome keelest laenatud.

sõre : sõreda : sõredat 'hõre, harv; jäme, jämedateraline'
sora-,sore
?indoeuroopa *ḱer-, *ḱoro-
saksa Hirse 'hirss'
leedu šerti 'toitma, söötma', šaras, pa-šaras 'loomatoit'
vadja sorõa 'suur, jäme; sõre; jämedakoeline; harv'
soome sora 'kruus; kivikillustik'
isuri sorriia 'kare, jämedakoeline, jämedateraline, suur'
vepsa sorou 'kare, jäme; jämedalt jahvatatud'
? ersa śuro 'tera, vili'
? mokša śora 'tera'
On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, sama mis sõnas sorama. Mõnikord on arvatud, et tähenduses 'hõre, harv' on tegemist eri päritolu tüvega, mille vasted on soome sorea 'ilusa kehaehitusega, sihvakas, kena', isuri sorriia 'uhke, tore, hea välimusega' ja karjala sorie 'pikk ja sale; sirge ja väheste okstega (puu); selge; kena'. Vt ka hõre.

tang : tangu : tangu 'teravilja kooritud ja purustatud tera; lihastes parasiteeriv paelussivastne, tsüstitserk, finn'
?alggermaani *stangō
vanaislandi stǫng 'ritv, latt, teivas'
rootsi mrd stagg 'jäik rohi; kõrs, agan(ad); ogalik'
Esitatud laenuallikas eeldab tähendusmuutust 'miski torkav, astel, teravik, ohe (teraviljal), kõrs' > '(vilja)tera'. Muutus võis olla toimunud juba laenuandja poolel, sellele võimalusele viitab germaani allikaga samast indoeuroopa tüvest lähtuv vanakreeka stáchys 'viljapea'. Ligilähedane tähendusmuutus on toimunud ka nt sõnas tera. Tõenäoliselt on pisut hiljem samast allikast laenatud soome tanko 'ritv, latt, teivas, varras; kang'. Teisalt on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on liivi danktõ, dankti 'tugev; terve, tubli', soome tankea 'kange, jäik' ja mokša mrd taŋgəda 'tugev, kõva'. Sel juhul oleks tüve algne tähendus olnud 'kõva'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tengas '(herneste ja ubadega keedetud) odratangud; tambitud kanep' ning soome mrd tanko 'tang'.

tera : tera : tera 'tööriista v külmrelva lõikav põhiosa, selle lõikeserv v terav ots; teravilja väike kõva vili v seeme; väike kompaktne aineosake'
teras
liivi tierā 'terariista tera; viljatera, teravili; seeme, tuum'
vadja terä 'terariista tera; terav ots (naasklil, kuusirbil); (saapa, suka, jala) laba; viljatera; silmatera'
soome terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka) laba; viljapea; õis; silmatera'
isuri terä 'terariista tera; (jalatsi, suka, aeru, labida) laba', terägäs 'rohkete (vilja)teradega'
Aunuse karjala terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka, labida) laba; viljapea; viljasaak; kanga laius'
lüüdi ťerä, ťera 'terariista tera; viljapea; silmatera'
vepsa ťera 'terariista tera; vahaküpsus (teraviljal); kanga laius'
saami dearri 'terariista tera, selle terav serv'
mari tür 'terariista tera'
? udmurdi tir 'kirves'
? ungari tőr 'pistoda, puss'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. On arvatud, et esitatud udmurdi ja ungari sõna asemel võivad selle tüve vasted olla mari tür 'äär, serv, külg', udmurdi dur 'äär, serv', dor 'äär, külg' ja komi dor 'äär, serv; terariista tera'. Vt ka terutama, tõru, äiatar.

teras : terase : terast 'toormalmist ja vanarauast saadav raua ja süsiniku sulam' tera

terutama : terutada : terutan 'meelde suruma, toonitama'
soome teroittaa 'teritada; rõhutada, toonitada, südamele panna'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis tera tüvest.

tõru : tõru : tõru 'tamme vili'
kirderanniku toru
liivi rmõz 'tõru'
vadja turu, doro 'tõru'
soome terho 'tõru'
On oletatud, et tuletis tüvest tera.

äiatar : äiatari : äiatari 'hallikasroheliste lehtedega ja pikaraoliste lillakate õienuttidega rohttaim (Knautia)'
On arvatud, et tekkinud liitsõnast, mille esimene osis oli läänemeresoome tüvi, mille vasted on Võru murde sõna äi, äio 'kurat' ja soome häijy 'kuri, halb', ning teine osis tera.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur