[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kuju : kuju : kuju 'väline vorm, esinemisvorm; elusolendi kolmemõõtmeline kujutis'
● ? soome kuje 'temp, vemp, vigur; nöök; koerus'
? Aunuse karjala kujeh 'mure, askeldamine'
vepsa kujo, kuju 'peegelpilt'
? ersa koj 'komme, tava, harjumus'
? mokša koj 'komme, mood; arvamus'
mansi χoj- sõnas χojtəl 'moodi, nagu'
Soome-ugri tüvi. On arvatud, et tüve vasted on ka mari kojə̑š 'hea komme, hea käitumine', udmurdi kaď 'nagu' ja komi koď 'nagu'.

temp2 : tembu : tempu 'vallatu v üleannetu, taunimisväärne tegu, vemp, tükk; trikk, kunsttükk; jant, sekeldus'
● liivi temp 'vemp, riugas'
vadja temppu 'juhtum; temp, vigur, seiklus'
soome temppu 'trikk, kunsttükk; nõks, nipp; vemp, riugas'
isuri temppu 'vemp, riugas'
Aunuse karjala temppu 'kahju, sekeldus; nõks, nipp; vemp, riugas'
Võib olla reeglipäratu tuletis tõmbama tüvest. Eesti keelest on laenatud läti mrd tempe 'halb harjumus'.

tükk1 : tüki : tükki 'osa tervikust; klomp, kamakas; võrdlemisi suur kogus, hulk; üksikese v -isend; koolist koduülesandeks antu; temp, vigur'; kõnek 'näidend; muusikapala'
← alamsaksa stucke 'osa tervikust; maatükk; asi, ese; kelmustükk, temp, vemp'
Tähendust on hiljem mõjutanud ka saksa Stück 'osa tervikust; üksikese, eksemplar; näidend; muusikapala; kahur; tegu, teguviis; süütegu, temp, vemp', mis võib olla ka sõna tükk2 laenuallikas. Samatüveline tegusõna tükeldama on tõenäoliselt saksa keelest laenatud, ← saksa stückeln 'tükeldama'. Eesti keelest on laenatud vadja tükkü 'tükk, pala, (põllu)riba; eksemplar; temp, vemp', tükki 'tükk, pala; eksemplar', isuri tükkü 'tükk, pala, põlluriba; eksemplar' ja soome mrd tykky 'tükk, pala, põlluriba, jääpank; temp, vigur'.

vemp : vembu : vempu 'vallatu tegu, vigur, temp'
◊ vimka
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et tüve vaste on soome mrd vempata, vemmata 'rappuda, kõikuda'. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas vemmal. vimka on moodustatud liitega -ka, kaashäälikuühend on lihtsustunud.