[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

enese : ennast (nimetav puudub; enesekohane asesõna)
◊ enda
● liivi eņtš 'oma, enda'
vadja hä(ä)n 'tema'
soome hän 'tema'
isuri hää 'tema; see'
Aunuse karjala häi 'tema'
lüüdi hän 'tema; see'
vepsa hän 'tema'
saami son 'tema'
ersa son 'tema'
mokša son 'tema'
udmurdi so 'tema; see, too'
komi si̮, sije̮ 'tema; see, too'
handi luw 'tema'
mansi taw 'tema'
ungari ő 'tema', ön 'Teie'
Soome-ugri tüvi. Eesti sõnad lähtuvad eri käändevormidest, neis on jälgi 3. isiku omastusliitest: enese < *henensäk, enda < *hentä. Vastetes on reeglipäratuid arenguid, ka läänemeresoome keelte sõnaalguline h on reeglipäratu. Vt ka ise.

jõgi : jõe : jõge 'looduslik vooluvesi, mis maapinna kallakuse tõttu voolab püsivalt tema enese kujundatud süvendis'
● liivi jo’ug 'jõgi'
vadja jõtši 'jõgi'
soome joki 'jõgi'
isuri jogi 'jõgi'
Aunuse karjala jogi 'jõgi'
lüüdi ďogi 'jõgi'
vepsa jogi 'jõgi'
saami johka 'jõgi'
ersa Jov (Mokša jõgi)
komi ju 'jõgi'
ungari van jó (kohanimede lõpuosis)
Soome-ugri tüvi. Sageli esitatud Obi ugri ja samojeedi vasted on tüve juga1 vasted.

leer1 : leeri : leeri 'laager, peatus-, puhkepaik'
← alamsaksa leger, lager 'isanda, tema pere, meeste majutamine, kohustus neid koos hobuste ja koertega (eriti jahil) ülal pidada'
Sõna häälikuline kuju eeldab, et otseseks laenuallikaks on olnud alamsaksa murdevariant, kus g asemel hääldati j. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, laager.

mängima : mängida : mängin 'harrastama mingit tegevust tema enda pärast, meelelahutuseks, lõbustuseks; mitte tõsiselt võttes suhtuma; lava- v ekraaniteoses esinema; end kellenagi paista laskma; pillil muusikahelisid tekitama'
● liivi mängõ 'mängida'
vadja mäntšää 'mängida'
soome mrd mänkiä 'mängida; käratseda, karjuda; taguda', mänkyä 'valju häälega rääkida'
isuri mängüllä (alalütlev) 'lauldes (lindudest)'
Aunuse karjala mängüö 'valju häält teha, möirata, ulguda'
lüüdi mängüdä 'kiljuda, vinguda (karu)'
vepsa mänktä 'karjuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud isuri mängüdellä 'mängima õpetada'.

ninnutama : ninnutada : ninnutan 'väikelapsega tema eale kohandatud keeles rääkima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

ori : orja : orja 'teise omandiks olev iseseisvuseta ja õigusteta isik; kellestki teisest sõltuv, tema heaks tööd tegev isik, tema kuulekas alam, käsualune, teenija'
? ← algindoiraani *arya-
vanaindia ā́rya- 'aaria, aarjalane'
avesta aⁱriya- 'aaria, aarjalane'
? ← indoeuroopa *woŕģo- 'töötaja, töötegija'
● liivi vȱŗa 'peerujalg; küpsetusrest'
vadja orja 'ori'
soome orja 'ori'
isuri rhvl orja, orjalain 'ori'
Aunuse karjala orja 'teenija, ori'
vepsa orj 'pärisori'
ersa uŕe 'ori; teenija'
mokša uŕä 'ori; teenija'
udmurdi var 'ori; teenija'
komi van ver 'ori; teenija', vere̮s 'abikaasa, mees'
Indoiraani päritolu peetakse kaheldavaks tähenduse tõttu: aarjalased olid ülemklass. On siiski mõeldav, et aarjalase nimetus on saanud orja tähenduse olukorras, kus aarjalased olid langenud näiteks sõjavangiks. Tüve vaste võib olla ka saami oarji 'lääs'.

pooma : puua : poon 'surmama sel moel, et silmus suleb surmatava hingamiselundid ja kaela veresooned tema enda keha raskusega; nöörima, soonima'
● ? liivi pūgõ 'puua'
saami buv'vot 'pitsuda, lämbuda'
ersa povams 'ära kägistama'
mokša povams 'ära kägistama'
? mansi pūχi, pūγì, pūwi '(kinni) haarama, võtma'
? ungari fog 'hoidma; võtma; (kinni) püüdma'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi.

püha : püha : püha 'jumalale, temaga ühenduses olevale v vagale isikule, tema meelelaadile, eluviisile omane; eriti sügavat austust vääriv; tähtpäev, mil ei tehta tööd'
◊ pühendama
? ← alggermaani *wīχa-
vanaülemsaksa wīhen 'pühitsema, õnnistama'
saksa weihen 'laulatama, pühitsema, õnnistama'
● liivi pivā, püvā 'püha, jumalaga ühenduses olev; püha, puhkepäev'
vadja pühä 'paast; (rahvapärane v kiriklik) püha; pühapäev; püha, jumalaga ühenduses olev'
soome pyhä 'püha, jumalaga ühenduses olev; püha, pühapäev'
isuri pühä 'pühapäev, püha; paast; püha, jumalaga ühenduses olev'
Aunuse karjala pühä 'paast; püha, jumalaga ühenduses olev; armulaud'
lüüdi pühä 'paast; püha'
vepsa pühä 'paast; püha, jumalaga ühenduses olev'
saami bassi 'püha, pühapäev'
Germaani laen on häälikulistel põhjustel kaheldav. Teisalt on arvatud, et tegemist võib olla murdesõnas piha(aed) 'varbaed, kiviaed, surnuaed' oleva tüve variandiga, piht-4. Nt soome van srmt pyhä 'rahustamine, kaitsmine, hoidmine', pyhitys 'rahustamine; loomade eest kaitstud piiratud ala', pyhätä 'eraldada, kaitsta, taraga ümbritseda'. Tähenduse areng on sel juhul olnud 'teivas' > 'tara, aed' > 'õu' > 'eraldatud maa-ala' > 'püha'.

see : selle : seda (näitav asesõna)
◊ seal, seni, sest, setu2, siia, siin, siis, siit
● liivi se 'see, too'
vadja se 'see, too; seesugune, niisugune'
soome se 'see; tema'
isuri se 'see; tema'
Aunuse karjala se 'see'
lüüdi se 'see'
vepsa se 'see'
ersa śe 'see, too'
mokša śä 'see, too'
? mari seδe 'too, see'
handi śi 'see seal; kohe, siis'
eenetsi seďeo 'see, too'
nganassaani sete 'tema'
? kamassi šē̮ 'too'
Uurali tüvi. Ajaloolised muutevormid on arenenud iseseisvateks sõnadeks: sest, siia, siin, siis, siit on vanad käändevormid. seal on selle tüve vana tuletise *sikä alalütleva käände vorm. setu on vana tuletis. Vt ka kes, mis, sellal, selmet, setu1, sihuke, säherdune.

ta : tema : teda 'tema; see (rõhutus asendis, osutades varem mainitule)'
Osaliselt sõna tema lühenenud kuju, osaliselt uurali tüvi, mille vasted on lõunaeestiline murdesõna taa: taa: taad 'see siin' ja liivi ta 'tema; see', vadja taanõõ 'äsja, hiljuti; mõne aja eest', soome mrd taa 'see, too', isuri taanoin 'äsja, enne, varem', Aunuse karjala tua, tai 'see, too', lüüdi tua, tuai 'too', vepsa tanoin 'hiljuti, äsja', ? saami dá 'siin; äsja', dát 'see (siin)', mari ta sõnas tač́e 'täna', ? komi to 'vaat!', idahandi tam(i̮) 'tema', tåγə 'sinna', tat 'seal', ? neenetsi təńa’ 'sinna', təńadᵊ 'sealt', ? nganassaani takaʔ 'see (lähem) seal', tania 'too, teatud', tandaŋ 'sinna', tanne 'seal', ? sölkupi tā 'teisel pool', tam 'see siin'. Saami sõnad võivad olla ka tema tüve vasted, samojeedi sõnad too tüve vasted. Vt ka taga.

teal 'siin' tema

tema : tema : teda (ainsuse 3. isiku asesõna)
◊ teal, täna, tänini, tänna
● liivi tämā, temā, tä 'tema', tä’m 'see'
vadja tämä 'tema; see (siinolev)'
soome tämä 'see'
isuri tämä 'see'
Aunuse karjala tämä 'see'
lüüdi ťämä 'see'
vepsa ťämä liitsõnas ťämävozńe 'tänavune', ťäs 'siin'
saami diet 'see (kuulaja lähedal)'
ersa ťe 'see'
mokša ťä 'see'
mari tə̑, tiδe 'see'
udmurdi ta 'see; tema'
komi ta, taje̮ 'see'
handi tämi, tä 'see'
mansi ti 'see'
ungari té liitsõnas tétova 'siia-sinna'
neenetsi ťikiᵊ 'too; see', ťǝm 'see (siin)'
eenetsi čiki 'too'
nganassaani ti̮ḿinia 'nüüd'
sölkupi tī 'nüüd, kohe'
kamassi tije 'nüüd, kohe'
Uurali tüvi. Eesti ja teistes läänemeresoome keeltes esinev element -ma- (-mä-) on liide, mõned teiste keelte vasted sisaldavad muid liiteid. täna, tänna ja tänini on ma-liiteta tüve vanad käändevormid (tänini kahekordse käändelõpuga); teal on selle tüve vana tuletise *täkä alalütleva käände vorm. Vt ka ta.

too : tolle : toda (näitav asesõna, viitab kaugemal asuvale, varemalt mainitule, (ammu) möödunud ajale)
◊ teine, toona, tuna
● liivi tuodā (osastav) väljendis siedā tuodā 'seda ja teist, seda-toda', tuoi, toi 'too'
vadja too 'too'
soome tuo 'too; (kahest) teine'
isuri too 'too'
Aunuse karjala tuo, toi 'too'
lüüdi tuo- sõnas tuollai 'tollal, siis', tuonne͔ 'sinna'
vepsa to- sõnas tombe͔i 'hiljuti'
saami duot 'too'
ersa tona 'too'
mokša tona 'too'
mari tuδo 'too; tema'
udmurdi tu 'too'
komi ti̮ 'too'
handi tăm, tŏm(i) 'too (seal eemal)'
mansi tuw 'sinna', tuwl 'sealt'
idamansi ton 'too'
ungari túl 'teisel pool, taga, üle', van tova 'ära'
neenetsi takiᵊ 'too'
eenetsi tone 'seal'
nganassaani tǝndǝ 'sinna', tamni̮ 'seal'
sölkupi tō 'too'
kamassi da 'too (seal eemal)', də, tə 'see (siin)'
? matori tana 'seal'
Uurali tüvi. teine on tuletis, kus esisilbi vokaal on erandlikult muutunud (< *toinen); toona on oleva käände vorm vanas ajalises tähenduses; tuna on kas erandliku esisilbi vokaalimuutusega oleva käände vorm või tuletis vana asesõnaliitega -na (vrd nt ersa ja mokša vastetega). Vt ka ta, teistre, tollal.

täna 'käesoleval päeval' tema

tänavu 'käesoleval aastal'
Kuluvorm sõnaühendist *tänä vootõna ~ *tänä vootna (sõnade tema ja voos oleva käände vormid vanas ajalises tähenduses ). Analoogiliselt on kujunenud tunavu.

tänini 'tänaseni, tänapäevani, käesoleva ajani' tema

tänna 'siia' tema

vasak : vasaku : vasakut 'keha keskjoonest südame pool asuv, vaataja suhtes tema südame pool asuv'
● soome vasen 'vasak'
karjala vasen 'vasak'
neenetsi waďiśejᵊ 'vasak'
eenetsi bazi 'vasak'
nganassaani bǝžiǝ 'vasak'
sölkupi kuə̑ti 'vasak'
matori bādi 'vasak'
Uurali tüvi.